............................................................................................................10 h)Reformi mõju teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile........................................................................................10 1. Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad Reformikava koosneb paragrahvidest, millega reguleeritakse omavalitsuskorralduse reformi läbiviimise eesmärki, aluseid, ajaraami, haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda ning muid ühinemistega kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Samuti muudetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust, kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimise seadust. Regionaalminister esitas oma 6 regionaalhalduse mudelit avalikkusele aruteluks, ning valituks osutus tõmbekeskuse mudel. Regionaalministri valitsemisalas välja töötatud metoodika kohaselt määrati maakondlikud tõmbekeskused
tulemusi. Andmeanalüüsimeetodina kasutan kvalitatiivset kontentanalüüsi, mis on mõistlik valik mõõduka arvu meediatekstide analüüsimiseks. Meediamonitooringu puhul on kvalitatiivne kontentanalüüs väga edukalt rakendatav ja toestatav andmete analüüsimise meetod. Olen kitsendanud töö teema tarbeks ka valimit, seda nelja peamise parameetri põhjal. Esimese sihiteadliku valimi parameetrina tooksin välja ajaraami, mille olen kitsendanud niipalju, et võtnud vaatluse alla vaid 2014. aasta märtsikuu, mil peamised Ukraina kriisi sündmused aset leidsid. Teise kitsendusena toon välja teema, milleks on: "Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltumisest kriisi ajal ja selle järgselt?". Kolmas valimi kitsendus on kanal, mida analüüsima hakkan. Nagu töö
Ei suudeta kasutada varasemates loengutes õpitud teoreetilisi teadmisi 4. LOENG UURIMISSTRATEEGIAD Uurimisstrateegiad Uurimisstrateegia kuidas koguda andmeid, et vastata uurimisküsimustele Peamised uurimisstrateegiad lähtuvalt andmekogumismeetoditest vahel kutsutakse ka uurimismetodoloogiateks Uurimisstrateegiad lähtuvalt ajaraamist Uurimisstrateegiad lähtuvalt uuritavate juhtumite arvust ja iseloomust Uurimisstrateegiad ajaraami järgi Läbilõike-uuringud kogume andmeid siin ja praegu. Longituud-uuringud erinevate ajaperioodide võrdlus Juhtumi-uuring ja võrdlevuuring Juhtumiuuring väikese arvu (enamasti 1 või 2) juhtumi sügavuti uurimine Võrdlev uuring üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on oluliste erisuste ja sarnasuste tuvastamine Uurimisparadigmad
loovad Toimingud Dokumendid Funktsioon Funktsioonidega täidetakse eesmärke, milleks asutus on moodustatud. Asutuse ees- märgid on tihti leitavad või tuletatavad tema missioonist ehk kõige üldisemast ülesan- dest ja visioonist ehk kõige üldisemast eesmärgist. Funktsiooni põhilised tunnused on: selge ajaraami puudumine Funktsioonil puudub kindel lõpp ja algus (NÄITEKS Õigusalane teenindamine või Asjaajamise korraldamine). selge või katsutava tulemuse puudumine Funktsiooni täitmisel tekkiv tulemus on tavaliselt väga üldist või raskelt mõõdetavat laadi (NÄITEKS rahulolu, kasu vms). Funktsiooniga täidetakse osa asutuse üldisest eesmärgist. NÄITEKS on mäluasutused moodustatud teabe või esemete kestmise ja kasutamise
kutsutakse ka uurimismetodoloogiateks: – Kvantitatiivne (quantitative research) – Kvalitatiivne (qualitative research) • Uurimisstrateegiad lähtuvalt ajaraamist: – Läbilõikeuuringud (cross-sectional) – Longituud-uuringud ehk ajavõrdlus-uuringud • Uurimisstrateegiad lähtuvalt uuritavate juhtumite arvust ja iseloomust – Juhtumiuuring (case study) – Võrdlevuuringud (comparative study) Uurimisstrateegiad – ajaraami järgi • Läbilõike-uuringud – kogume andmeid siin ja praegu, saame läbilõike ühest ajamomendist. – Nt. Eesti elanike hoiakud erakondade ja nende rolli osas praegu • Läbilõikeuuringute miinus: (1) andmed vananevad, (2) raske leida kausaalseid seoseid • Longituud-uuringud – erinevate ajaperioodide võrdlus • Longituud-uuringute alaliike: – Retrospektiivne uuring – lähimineviku sündmuste uurimine (nt. Eesti osalus Iraagi sõjas 2004). Väga levinud riigiteadustes!