skeem 4-paari rootoripoolusega sünkroongeneraatori rootori sketsh Harjadeta sünkroongeneraatori skeem Firma AvK harjadeta sünkroongeneraatori skeem Sünkroongeneraatori EMJ genereerimine Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoon Sünkroongeneraatori võimsuse tunnusjoone seletuseks Pm on seda suurem, mida suurem on masina E või ergutusvool ja pinge U ning mida väiksem on xd Pam (ajamimootori mehhaaniline võimsus) võrdub generaatori poolt võrku antava elektrilise võimsusega P, s.t. Pam = P Võimsus Pam ei sõltu koormusnurgast ja on joonisel hrisontaalne sirgjoon. Kui =90º, siis generaator arendab max võimalikku aktiivvõimsust Pm ja kriitiline. Sünkroonmasina vektordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid erinevates tööreziimides Sünkroongeneraatori faasordiagrammid erinevates tööreziimides
anduri. Õli temperatuuri tõustes anduri takistus väheneb, voolutugevus ahelas kasvab ja mõõteriista osuti hälve suureneb. 35 Posistor on positiivse temperatuuriteguriga ehk PTC (Positive Temperature Coefficient) pooljuht- termotakisti. Tööpiirkonnas, näiteks 50...200 °C, temperatuuri tõustes posistori takistus kasvab 10...20 % kraadi kohta. Posistori kasutusnäiteks on autolaternate klaasi- puhasti ajamimootori ahel. Kui kõik on korras, siis voolutugevus on arvestatud piires. Kui aga klaasipuhasti hari on kinni jäätanud, siis mootor ei hakka pöörlema. Suure käivitusvoolu tõttu mootori mähis ja sinna paigaldatud posistor kuumeneb kiiresti. Posistori takistus tõuseb järsult ning piirab voolu. Temperatuuri tõusul 100 kraadilt 150 kraadini kasvab posistori takistus rohkem kui sajakordseks. Varistor Varistor ehk VDC (Voltage Dependent Resistor)
* pooluspaaride arvu ja * toitepinge sageduse muutmisega Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Võrgust tarbitav võimsus ei sõltu rootoriahela takistusest. Selline reguleerimisviis ei ole majanduslikult kasulik. Asünkroonmootori mehaanilised tunnusjooned kiiruse reguleerimisel rootori takistuse muutmisega Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega on kasutatav lihtsamatel juhtudel, kui ajamimootori võimsus ei ole suur ja töömasin on ventilaatortunnusjoonega. Pingega reguleerimist kasutatakse ventilaatorite kiiruse muutmiseks. NB! Moment väheneb koos kiirusega. U2=M Ühefaasilised vahelduvpingeregulaatorid sobivad vahelduvvoolu kommutaatormootorite kiiruse reguleerimiseks, mis on kodumasinate, näiteks elektritrell, köögikombain, pesumasin, tolmuimeja jt., käitamiseks. Pinget muudetakse: autotrafodega, türistoridega, magnetvõimenditega
Vektorjuhtimisel arvestatakse mootori elektriahelates toimuvaid dünaamilisi protsesse ja seejuures arvestatakse vahelduvvoolu suuruste hetkväärtusi. Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Mingi kindla koormuse korral vähendab rootoriahela takistuse suurendamine nurkkiirust. Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega on kasutatav lihtsamatel juhtudel, kui ajamimootori võimsus ei ole suur ja töömasin on ventilaatortunnusjoonega. Mootorite juhtimisel kasutatakse kas vahelduvpingeregulaatoreid või vahelduvvoolulüliteid. Kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega on kasutatav ajamites, kus ei nõuta kiiruse sujuvat reguleerimist. Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega. Sel juhul muutuvad vääratuslibistus ja -moment. Mootori lubatud moment muutub sageduse muutumisel, lubatud võimsus on konstantne.
Keerulisem on kütuse etteande reguleerimine tahke kütuse põletamisel, kus on vaja kasutada erineva tööpõhimõttega ja konstruktsiooniga kütusesöötureid. Tahke kütuse andmiseks veskisse kasutatakse ketas-, lint- ja kraapsöötureid. Tolmkütuse andmiseks põletisse kasutatakse tigu- ja tiiviksöötjaid. Vaatamata loetletud sööturite konstruktiivsetele iseärasustele kasutatakse nende kõigi reguleerimiseks üht ja sama põhimõtet ajamimootori pöörlemissageduse muutmist. Selleks soovitatakse kasutada sagedusmuundureid. Vanasti kasutati alalisvoolu mootoreid, mille võimsust reguleeriti ergutusmähise takistuse muutmise teel. Teo ja kruvi korral kasutakse tootlikkuse reguleerimiseks ka modulleerimist, mis seisneb mootori tsüklilises käivitamises ja seiskamises impulssreziimina. Tööintervalli ja pausi pikkusi reguleeritakse automaatikaga. Restkolletes on restil alati mingi kütuse kogus. Seetõttu kütuse etteande muutmine ei
t. rootoriahela takistuse ja pinge muutmise teel), pooluspaaride arvu ja toitepinge sageduse muutmisega. Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Mingi kindla koormuse korral vähendab rootoriahela takistuse suurendamine nurkkiirust. Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega on kasutatav lihtsamatel juhtudel, kui ajamimootori võimsus ei ole suur ja töömasin on ventilaatortunnusjoonega. Pingega reguleerimist kasutatakse telgventilaatorite kiiruse muutmiseks elamute, ühiskondlike ja loomapidamishoonete sisekliimaseadmetes. Kiiruse reguleerimine asünkroonlibistussiduriga. Sel juhul lülitatakse elektrimootori ja töömasina vahele erimasin asünkroonlibistussidur, mis töötab asünkroonmootori põhimõttel. Elektromagnetinduktor veab kaasa lühisrootorit.
Propellerpumpade karakteristikuid iseloomustab võimsustarbe (N) järsk suurenemine vooluhulga vähenemisel alla 0,5 Q arv . Seda seletatakse radiaalvoolude ja keeriste tekkega töörattas väikeste vooluhulkade puhul ja rõhu järsu kasvuga. Kui pumba tööajal surveventiil sulgeda võib pumba kiiresti üle koormata. Propellerpumba käivitamine peab toimuma täielikult avatud imi- ja surve klapiga. See tagab minimaalse minimaalse käivitusvoolu. Pumba jõudluse reguleerimine on võimalik ajamimootori pöörete arvu reguleerimisega või pööratava labade nurga muutmisega. Laba nurga muutmisel muutub vedelikuvoo liikumise nurk tööratta labal, mis tingib vedeliku teljesuunalise kiiruse (vs) muutumise. Kõige suurem kasutegur on propellerpumpadel samuti 0,5 Qarv juures, väiksema ja suurema jõudluse juures kasutegur langeb. 49 Propellerpumbal puudub kuiva ülesimemise omadus. Küsimus 18
anduri. Õli temperatuuri tõustes anduri takistus väheneb, voolutugevus ahelas kasvab ja mõõteriista osuti hälve suureneb. 35 Posistor on positiivse temperatuuriteguriga ehk PTC (Positive Temperature Coefficient) pooljuht- termotakisti. Tööpiirkonnas, näiteks 50...200 °C, temperatuuri tõustes posistori takistus kasvab 10...20 % kraadi kohta. Posistori kasutusnäiteks on autolaternate klaasi- puhasti ajamimootori ahel. Kui kõik on korras, siis voolutugevus on arvestatud piires. Kui aga klaasipuhasti hari on kinni jäätanud, siis mootor ei hakka pöörlema. Suure käivitusvoolu tõttu mootori mähis ja sinna paigaldatud posistor kuumeneb kiiresti. Posistori takistus tõuseb järsult ning piirab voolu. Temperatuuri tõusul 100 kraadilt 150 kraadini kasvab posistori takistus rohkem kui sajakordseks. Varistor Varistor ehk VDC (Voltage Dependent Resistor)
KA1, tööpõhimõte on seejuures samasugune kui ülalkirjeldatud. 1.3.5.Juhtimise tüüpsõlm sõltuvalt läbitud teest. Sageli tuleb elektriajamit juhtida sõltuvalt läbitud teest. Vastav juhtimise tüüpsõlme skeem on toodud joonisel 1.16. Joonis 1.16 Lühisrootoriga asünkroonmootor käitab hammaslattülekande abil mingi töömasina, näiteks pikihöövelpingi töölaua. Töölaua ümberlülitamine töökäigult tagasikäigule toimub ajamimootori reversseerimisega reversseerimiskontaktorite KM1 ja KM2 abil sõltuvalt läbitud teest. Läbitud teed kontrollivad lõpplülitid S1 ja S2, milliste kontaktid on lülitatud reversseerimiskontaktorite mähiste ahelatesse. Oletame, et mootor töötab pöörlemissuunas, mis on määratud reversseerimis- kontaktor KM1 rakendunud olekuga (töölaud liigub paremale). Kuna ükski lõpplüliti ei ole rakendunud, on nende kontaktid skeemil näidatud olekus. Kui töölaud on
annaabi.ee 
