Rihveldatud valtsid soodustavad liimi pealekandmist. Pealekantava liimi kulu reguleerimiseks varustatakse liimivaltsid doseerimisvaltsidega. Liimikulu oleneb spoonipinna karedusest, puidu liigist, liimi viskoossusest ja valtsipinna faktuurist. Doseerimisvaltsi vahekaugus pealekantavast valtsist määrabki kindlaks liimikulu. Liimivaltside pind on kaetud happekindla kummiga. Selle kummi all paikneb elastsema kummi kiht. Valtsid käivitatakse tavaliselt ühiselt ajamilt. Spooni koosteseadmed Spooniribade koostamiseks täisformaadilisteks lehtedeks kasutatakse piki- ja ristisuunalise etteandega koostepinke. Spooniribad ühendatakse vuugipaberi, termoplastilise niidi või liimiga. Pikisuunaliste koostepinkide eeliseks on masina konstruktsiooni lihtsus ja kvaliteetne töö, puuduseks on madal tootlikkus. Pikisuunalised koostepingid koosnevad liimlindi ülessulatusküttekehast, niidi laotusmehhanismist, spooniribade kokkusurumise ja veo ketastest.
Surve all olev õli suunatakse turbiini ehk nn hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina (võimasin). Hüdromootori pöörlemiskiirust reguleeritakse õli pealevoolu suurendamise või vähendamisega ventiili abil. 4. Ülekanded Peamised toiduainetööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kettülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Igal neist on omad eelised ja puudused. Ülekandega saab muuta ajamilt masinale üle kantavat jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. 1 N = R/r, kus N on ülekandetegur, R vedava ratta raadius ja r veetava ratta raadius
Detailide töötlemise tehnoloogiline järjestus on järgmise: 1. detailide töötlemine täpsele pikkusele, 2. tapi töötlemine, 3. tapipõskede töötlemine. Kahepoolne raamitapipink Pink koosneb vasak- ja parempoolsest lõikeplokist. Vasakpoolne plokk on jäigalt kandeplaadile kinnitatud. Parempoolset lõikeplokki liigutatakse vastavalt detaili pikkusele. Pingil saab töödelda detaile pikkusega 300... 2000 mm. Kettkonveierid käivitatakse ühise veovõlli poolt eraldi ajamiga. Samalt ajamilt käivitatakse vaheülekande abil konveieri kohal paiknevad surveseadmed. Liikuva lõikeploki ümberpaigutamine toimub esmalt mehaanilise ajamiga, täpseks häälestamiseks kasutatakse käsiajamit. Kastitapilõikepink Pink on ette nähtud sirgete kastitappide töötlemiseks detaili ühest otsast. Toorikupakk asetatakse vertikaalselt liikuvale töölauale. Toorikud baseeritakse külg- ja otslati abil. Külglatiga tagatakse tappide asend otspinna suhtes, otstugilatiga määratakse kindlaks aga
15. Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kettülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekandega saab muuta ajamilt masinale üle kantavat jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja
Lintpidureid kasutatakse üldiselt seisupiduritena, kuid väiksematel ratastraktoritel töötavad nad ka sõidupiduritena. Pidurdavad hästi, kuna pidurdamise ajal keritakse linti ümber trummli. Suurimaks puuduseks on, et neid on halb jahutada. Trummelpidurid võivad olla nii seisu- kui sõidupidurid. Trummel kinnitub tavaliselt ratta siseküljele, mille sisemuses on klotsid katetega. Pidurdamise ajal surutakse klotsid vastu trumlit jõu abil, mis saadakse kas: mehhaaniliselt ajamilt, hüdroajamilt, pneumoajamilt, kombineeritud ajamilt. Ketaspidurid koosnevad kahest eri kujuga piduriklotsist, mis pidurdamisel surutakse vastu pidurdavat ketast, mis pöörleb koos rattaga. Ketaspidurid on avatud või suletud. Avatud pidurid töötavad vahetult ratta juures ning neid jahutatakse välisõhu toimel; kasutatakse enamasti autodel, kuid on paigaldatud ka juba traktoritel. Suletud pidurid töötavad aga
pumba võimsus P1/ P2 = (n1/ n2)3 , ehk n1/ n2 = Q1/ Q2 = H1/ H2 = 3P1/ P2 Antud tingimustest järeldub,et kui näiteks n suureneb 2 korda , siis tootlikkus kasvab 2, surve 4 ja vajalik võimsus 8 korda. Küdsimus 10. Tsentrifugaalpump: tööpõhimõte, imemisvõime, telje- ja radiaalsuunaline jõud, nende mõju ja tasakaalustamise võimalused. 25 Tsentrifugaalpumbad kuuluvad dünaamiliste pumpade klassi , kus mehaaniline energia ajamilt (näit. elektrimootor) antakse labade kaudu keskkonnale, mis pannakse pöörlema ümber tööratta telje . Pumba tööratas annab pöörlevale pumbatavale keskkonnale kiiruse (kineetilise energia v2/2g). Pumbas muudetakse keskkonna kineetiline energia vedeliku potensiaalseks energiaks (p/ g). Bernoulli võrrandist on teada, et voolav vedeliku erienergia E = z + p/ g + v2/2g , kus z on potentsiaalne asendi-erienergia, p/ g potentsiaalne erienergia vedeliku rõhust,