Kui mingi sündmus toimus peale Kristuse sündi siis tavaliselt aastaarvule lühendit ei lisata. Vaid erandkorras ja segaduse vältimiseks võib aastaarvule lisada pKr. Näiteks esimene Rooma keiser Augustus sündis 63. aastal eKr ja suri 14. aastal pKr. Nõukogude-aegsetes raamatutes, kus Kristuse mainimist ei soositud, kasutati lühendite eKr ja pKr asemel lühendeid e.m.a ja m.a.j, mis tähendavad enne meie ajaarvamist ja meie ajaarvamise järgi. Aja määratlemisel kasutatakse ajalooraamatutes sageli lisaksaastatele ka saja aasta pikkusi ajavahemikke ehk sajandeid ning tuhande aasta pikkusi ajavahemikke ehk aastatuhandeid. Tavaliselt kasutatakse ajaarvamiste juures Rooma numbreid. Näiteks: keiser Augustus sündis I sajandil eKr. Rooma numbreid kasutatakse ka valitsejate nimedes. Näiteks: Rootsi kuningas Karl XII elas aastatel 1682-1718. Kristuse sünnist lähtuv ajaarvamine pole kaugeltki ainus alus kalendrite koostamisel.
.................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Kasutatud materjalid.............................................................................................. 7 Sissejuhatus Valisin Vana-Kreeka jumalatest oma referaadi teemaks tule- ja sepatöö jumala Hephaistose, kuna ta huvitas mind enim. Teda on mainitud väga paljudes antiikkreeka teostes, nagu nt Homerose „Iliases“ ja hulgaliselt ajalooraamatutes. Hephaistos kuulub kaheteistkümne Olümpose jumala hulka, kuid on tuntud selle poolest, et oli ülejäänud ilusate surematute hulgas ainuke inetu, hiljem ka lombakas ning vajas kõndimiseks karke. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistose elulugu on üpriski keeruline. Lood temast on andnud ühiskonnale ajaloo jooksul palju mõtlemis- ja kõneainet. Iseloomult oli äkiline, enesekindel ja oma häbematuse tõttu tekitas endale
läinud õppima ajalugu, vaid hoopis õigusteadust. Vilde jälle on ,,Mahtra sõda" kirjutama asudes öelnud, et ajaloolise romaani ,,Mahtra sõda" kirjutamine olevat olnud tema ammune unistus(4). Ajaloohuviline oli ka nii Andres Saal kui ka Eduard Bornhöhe. Samuti Walter Scott vaimustus varakult juba vanematest aegadest(keskaeg), rüütliromaanidest ning saagadest. Meie oma Karl Ristikivi olevat leidnud ,,Põleva lipu" noore kangelase Konradini juba noorpõlves noorukina pööningul vanades ajalooraamatutes sorides(5). Siit saab järeldada Ristikivi sügavamat huvi ja tähelepanu ajaloo vastu. Ristikivi olevat öelnud ise oma romaane kirjutades, et ta otsib ,,kadunud aegu". Ajalugu olevat Ristikivi meelitanud enda poolele just aja enda pärast. Kõigist mainitud kirjanikest oleks saanud nähtavasti keskmisest tublimad ja põhjalikumad ajaloolased. Hea, et nad siiski sattusid ilukirjanduse radadele. Hea, et neist ei saanud ajaloolasi.
hoopis ,,La Strasbourgeoise" (Strasbourg'i laul) varustust ega väljaõpet. Peagi langes Verdun tähtis kaitsepunkt, mis asus poolel teel riigipiirist Pariisini. Vaenlane lähenes pealinnale. 1. augustil sai Pariisi linnavalitsus (Pariisi Kommuun) Preisi-Austria vägede ülemjuhatajalt kindral Braunschweigilt [braunsvaik] ultimaatumi, mille sisu oli lühidalt järgmine: Pariis tehakse maatasa, kui kuningapere liikmeile saab osaks väikseimgi ülekohus. (Prantsusmaa ajalooraamatutes nimetatakse seda ultimaatumit LE MANIFESTE DE BRUNSWICK [brüns´vikk].) Linnavalitsuse liige DANTON oli lühikese ajaga omandanud tohutu autoriteedi (oma oraatori- ja vaimuannetega, meenutas ta Mirabeau'd). Kiiresti saatis ta parlamendile nõudmise, et kuningas tagandataks. Jõuetu Seadusandlik Kogu ei jõudnud selles küsimuses üksmeelele. 9. augusti hilisõhtul kutsus Danton kokku erakorralise Pariisi Kommuuni (linnavalitsuse) istungi. Ravuskaardi juht vahetati
hoopis „La Strasbourgeoise” (Strasbourg’i laul) varustust ega väljaõpet. Peagi langes Verdun – tähtis kaitsepunkt, mis asus poolel teel riigipiirist Pariisini. Vaenlane lähenes pealinnale. 1. augustil sai Pariisi linnavalitsus (Pariisi Kommuun) Preisi-Austria vägede ülemjuhatajalt kindral Braunschweigilt [braunšvaik] ultimaatumi, mille sisu oli lühidalt järgmine: Pariis tehakse maatasa, kui kuningapere liikmeile saab osaks väikseimgi ülekohus. (Prantsusmaa ajalooraamatutes nimetatakse seda ultimaatumit LE MANIFESTE DE BRUNSWICK [brüns´vikk].) Linnavalitsuse liige DANTON oli lühikese ajaga omandanud tohutu autoriteedi (oma oraatori- ja vaimuannetega, meenutas ta Mirabeau’d). Kiiresti saatis ta parlamendile nõudmise, et kuningas tagandataks. Jõuetu Seadusandlik Kogu ei jõudnud selles küsimuses üksmeelele. 9. augusti hilisõhtul kutsus Danton kokku erakorralise Pariisi Kommuuni (linnavalitsuse) istungi. Ravuskaardi juht vahetati
riigi seestpoolt toimumist ja sai Rooma riigikorra austaja, arvas, et parem kui Kreeka oma. Leidis, et Rooma hegemoonia kujunemine on hea paratamatus. See väljendus ka tema ajalooraamatutes. Ta nägi, kuidas Roomast sai maailma valitseja. Kirjutas kreeka keeles. Tööd olid mõeldud haritud roomlastele ja kaasaegsetele kreeklastele. Teine allikas on
annaabi.ee 
