pälvisid ka rahvusvahelist tähelepanu. Eesti kultuur arenes jõudsasti ning jõudis kõrgtasemeni Eesti Vabariigi saavutisi aastatel 1918-1940 oli mitmeid. Kõik sammud, mis võeti ette vabariigi ülesehitmisel oli omaette saavutused ja mingil määral on need kõik mõjutanud eesti ajaloo kulgu. Teine asi on nende seast välja tuua, saavutused, mis on neist enim olulised ja tähendusrikkamad eest ajaloos. Neist üks on kindlasti Vabadussõja võit, mis on ennast kindlalt eestlaste ajaloonarratiivi kinnitanud. See oli võit kahe suurriigi Saksamaa, ja Nõukogude Venemaa vastu. Saavutuste loetelust ei saa välja jätta Tartu Rahu sõlmimist, mis omab Eesti omariikluse ajaloos suurt tähtsust kuid tekitab tänapäeval tuliseid vaidlusi piirlepingu üle. Eesti Vabariigil oli nendel aastatel tõuse ja langusi, tehti õigeid otsuseid ning tehti valesid. See periood jäi kahjuks lühikeseks, et ennast riigina veel enam kehtestada, kuid ometi jõuti paika
loomulik, kui seltskond koosneb äsja täiskasvanuikka jõudnud noortest inimestest. Keset peomelu aga peatub Kay jaoks viivuks aeg ning avaneb aken ühte teise hetke. On see tulevik, kujutlus, või üks võimalikest stsenaariumitest? Kas aeg kulgeb lineaarselt või sisalduvad nii minevik kui ka tulevik praeguses hetkes? (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) ,,Aeg ja perekond Conway" on mitmekihiline tekst, mis põimib endas isiklikku ja põlvkondlikku draamat, 20. sajandi briti ajaloonarratiivi ning tavatut ajakäsitlust, tehes seda kõike hoogsas, emotsionaalses ja värvikirevas toonis. (http://danzumees.blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway-tallinna.html) 4.1 Osades Anne Reemann Evelin Pang Ursula Ratasepp Elisabet Tamm Külli Teetamm Sandra Uusberg Andero Ermel Mikk Jürjens Alo Kõrve Mart Toome (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) 5. ,,Kaotajad" Elmo Nüganeni lavastatud muusikal, mis esietendus 31. mail 2003. aastal Linnateatris.
Enne oli olemas oma riik, alles seejärel arenes moodne rahvustunne nende piiride sees: soomlased riiklik rahvus. Autonoomia süvendamine ja kaitsmine on nii eliidi kui ka rahva huvides. Soome rahvuslik ärkamisaeg I soomluse harrastamine (fennofiilia) 19.sajandi I poolel 16 Romantismi ajastu akadeemiline liikumine, mille keskuseks oli Turu (hilisem Helsingi) ülikool. Esialgu rahvaluule kogumine, mütoloogia ja soome keele uurimine, oma ajaloonarratiivi loomine. Chrisfried Ganander: ,,Mythologia Fennica" 1789 Lähtekoht identiteedi kujundamisel: A.J Arwidsson: ,,Rootslased meie (enam) ei ole, venelasteks me ei soovi saada, olgem siis soomlased." Soomluse harrastmine Kalevalalik-Runeberglik ajastu (1828.1840ni). Haritlaskond soovib tutvuda soomekeelse rahvaga Elias Lönnrot (+1884, pärines soomekeelsest rahvast): Vana ja uus Kalevala (1835, 1849). Tõestas, et soomlased kuuluvad kultuurrahvaste hulka: oma eepos
Agnesest. Seda tõestavad ka tuumepisoodid: põgenemine Ivo juurest, Agnese haigus ja pulmad. Film on keskendunud mehelikule võitlusele, raamat armastusee. Kui filmi I plaan, mida Gabriel mängib, on sõjamehe oma, siis jutus on ta pigem armastaja ja kavaler: rüütel-armastaja, keskajast pärit rüütlitüüp. Filmist on kadunud komejanditegemine, mis jutustuses on tähtis. Romantilise ajaloonarratiivi hulka kuulub selline juhuslikkus, äkiline pööre. Filmis on kõige olulisem vabaduse motiiv: “Meie reliikvia on vabadus!” See tuleb esile eriti kui kiriku kui sundija vastu. Jutustuses pole nii oluline, tähtis on armastus. Kirik ja aadelkond takistavad armastust. Gabriel on filmis action- kangelane, jutustuses kerkib esile loomuse pehmem pool, mis väljendub suhtumises Agnesesse. Gabriel on kõhklev ja kahtlev.
Teataval määral isegi soodustati äärealade rahvuslikku enesemääramist eriti selliste rahvaste seas, kel varem puudus omariiklus. Oma esialgset „rõhutud rahvaste rahvusluse“ loosungit järgides muutsid enamlased varasema impeeriumi föderatsiooniks, lõid kõikvõimalikke territoriaalseid autonoomiaid, kehtestasid kohalikus keeles hariduse, koostasid mitme liiduvabariigi rahvusliku ajaloonarratiivi, edutasid „rahvuskaadrit“ jne. Tõsi, see suundumus sai valdavas osas tagasilöögi 1930. aastatel seoses Stalini režiimi tugevnemisega ning paljudel juhtudel mattusid varasemad saavutused järgnevate aastakümnete puhastuste, küüditamiste ja diskremineeriva poliitika alla. Sotsiaalse identiteedi teooria kohaselt rahuldab etniline kuuluvus inimese kaht olulist
annaabi.ee 
