,,Rehepapp" (2000) · üldiste arusaamade järgi väga humoorikas raamat, kuid Kivirähi enda sõnul ka kurb ja traagiline. Humoorika jutustamislaadi taga on süngus ja tõsised probleemid (nt Katk ütleb teoses: eestlased peaksid olema õnnelikud surma üle, sest nad ei oska oma eluga nagunii midagi peale hakata.) See osutab tugevalt eestlaste negatiivsetele külgedele. · Miljöö: Eesti küla eeldatavasti 19. sajandil. Mitte niivõrd ajaloolina kui kirjanduslik aegruum erinevate kirjanike, eriti Vilde teoste põhjal loodud kujutlus. Kogu küla inimasustust piirab mets; vahepeal põigatakse tegevustikuga ka fantastilisse ruumi põrgusse. · Iga peatükk algab ilmakirjeldusega ilm mõjutab tugevalt eestlase eksistentsi. Ilm avaldab peatüki alguses järgneva sündmustiku meeleolu. Tegevus toimub novembris olustik on pime, külm, ainus valgus on mahasadav lumi. Päike tuleb teoses välja ainult
Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe. Etapid: 1) Glossaatorite koolkond – 12.-13. saj; 2) Konsiliaatorite koolkond – 14.-15. saj; 3) Humanistlik jurisprudents – 16. saj; 4) Usus modernus pandectarum – 17. saj; 5) Ratsionalistlik loomuõigus – 18. saj; 6) Ajaloolina koolkond – 19. saj. Loomuõigus Page 1 Loomuõigus on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Ratsionalistlik loomuõigus.
muutus ühes või teises piirkonnas kehtiv ilmalik õigus teadusliku uurimise ja õpetamise objektiks. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe. Siinkohal piirdume vaid etappide nimetamisega: 1) Glossaatorite koolkond 12.-13. saj; 2) Konsiliaatorite koolkond 14.-15. saj; 3) Humanistlik jurisprudents 16. saj; 4) Usus modernus pandectarum 17. saj; 5) Ratsionalistlik loomuõigus 18. saj; 6) Ajaloolina koolkond 19. saj. Loomuõigus. Rooma õiguse retseptsiooni ühe etapina on eespool nimetatud ka ratsionalistlikku loomuõigust, samas on viimase tähendus Euroopa õiguslikus arengus niivõrd suur ja iseseisev, et teda nimetatakse Rooma õiguse kõrval teiseks õiguse allikaks Õhtumaa õigusajaloos. Loomuõigus on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes,
muutus ühes või teises piirkonnas kehtiv ilmalik õigus teadusliku uurimise ja õpetamise objektiks. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe: 1. Glossaatorite koolkond – 12.-13. saj; 2. Konsiliaatorite koolkond – 14.-15. saj; 3. Humanistlik jurisprudents – 16. saj; 4. Usus modernus pandectarum – 17. saj; 5. Ratsionalistlik loomuõigus – 18. saj; 6. Ajaloolina koolkond – 19. saj. Rooma õiguse retseptsioon ehk taaskehtestamine algas Itaalias, kandus sealt üle Hispaaniasse, Prantsusmaale, Inglismaale, haarates seega peaaegu kõik Lääne-Euroopa maad. Kõige viimati tungis Rooma õigus Saksamaale, kus ta aga saavutas kõige ulatuslikuma rakenduse. Üheks peapõhjuseks, miks Rooma õiguse retseptsioon Saksamaal erakordse ulatuse saavutas, on see, et nn. Saksa rahvuse Püha Rooma riik luges end Rooma impeeriumi järglaseks. 15. ja 16
Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe. Siinkohal piirdume vaid etappide nimetamisega: · Glossaatorite koolkond 12.-13. saj; · Konsiliaatorite koolkond 14.-15. saj; · Humanistlik jurisprudents 16. saj; · Usus modernus pandectarum 17. saj; · Ratsionalistlik loomuõigus 18. saj; · Ajaloolina koolkond 19. saj. · 7. Loomuõigus- on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. · Ratsionalistliku loomuõiguse- üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlik mõtlemisviis (Uurija võis
annaabi.ee 
