töötada Hiina saatkonnas. 1830. aastal kosis Puskin teisel katsel Moskva kaunitari Natalja Gontsarova. Saanud kingituseks oma isa mõisa Boldinos, oli ta sunnitud noore naisega mitu kuud järjest seal viibima, kirjutades "Väikesed tragöödiad", "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused" ja "Jevgeni Onegini" viimased peatükid. Järgmisel aastal kolis Puskin Peterburi lähistele Tsarskoje Selosse ning sai tsaari ajalookirjutajana juurdepääsu õukonnaarhiividele. Tsarskoje Selos valmis tal Onegini kiri Tatjanale, mis pani punkti peaaegu kümneaastasele tööle värssromaani "Jevgeni Onegin" kallal. 1833. aasta lõpul määras Nikolai I oma ajalookirjutaja kammerjunkruks. Seda pidas poeet lausa solvavaks, kuid kuna peres oli juba neli last, õukonnaelu nõudis raha ning teostel polnud juba tükk aega olnud minekut, tuli uhkus hingepõhja suruda. Et
keskmine kuulajate naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks, ta oli kõnemees. Kuldne aeg kultuuris- Augustuse võimuletulek tõi kaasa kultuuri soodsa arengu. Kunsti ja kirjanduses rooma ülistamine. Maecenas oli rikas kultuurisoosija. Vergilius- poeetide seast kõige välja paistvam, Tema peateos, eepos Aeneis, pühendub aga roomlaste legendaarsetele eelkäijatele, see kirjeldab Trooja hävitamist. Ajalookirjutus:Caesar on ka tuntud ajalookirjutajana teoses Märkmeid Gallia sõjast, räägib oma vallutussõdatest. Titus Livius- ajaloolane, kirjutas teose Linna asustamisest alates. Ptolemaios- Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, pani universumi pildi kokku. 10. Usk Rooma riigis: Laarid- majade kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi, neile oli majas oma nurk. Nuumenid- iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu. Janus-piiride ja alguse ja lõpu jumal.
Varaseimad teated roomlaste mineviku kohta pärinevad kreeka ajaloolaste sulest. Roomlased ise tegid esimesi katseid oma ajalugu üles kirjutada 3. sajandil eKr. Need teosed pole aga säilinud. Selgema ettekujutuse rooma ajalookirjutusest annavad alles vabariigi lõpu ja varase keisririigi ajaloolaste teosed. Mõnigi toonane ajaloolane kirjutas oma lähiminevikust või koguni kaasajast, seega sageli neist sündmustest, millest oli ise osa võtnud. Nii on kuulus riigimees Caesar tuntud ka ajalookirjutajana. Augustuse ajal kirjutanud ajaloolane Titus Livius oli Augustuse sõber ja vabariigi pooldaja ühekorraga. Augustuse innustusel ja toel kirjutas ta paljuosalise teose ,,Linna asutamisest alates", milles esitas Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Ta eesmärk polnud mitte niivõrd ajaloolise tõe selgitamine, vaid ta püüdis ajaloost esile tuua seal sisalduvat õpetlikku sõnumit. Rooma kirjandus pärast Augustust
Augustuse pooldajate soosingu. Ta oli kannatanud kodusõdades ülekohut ning seetõttu hindas kõrgelt Augustuse kehtestatud siserahu. Ta ülistas seda ka oma loomingus. Tema peateos on ,,Aeneis", mis pühendub roomlaste legendaarsetele eeskäijatele. Kuna Augustus uskus end Romulusest põlvnevat, siis ülistas Vergiliuse eepos keisri esiisa. Mõni ajaloolane kirjutas oma lähiminevikust või isegi kaasajast neist sündmustest, millega nad ise seotud olid. Kuulus riigimees Caesar on tuntud ka ajalookirjutajana. Ta õigustab oma teoses enda tegusid ja vaikib maha mõningad talle ebasoodsad üksikasjad. Teistmoodi on aga Augustuse ajal kirjutanud ajaloolase Titus Liviuse looming. Ta püüdis ajaloost esile tuua seal sisalduvat õpetlikku sõnumit. Hõbedasest ajajärgust on levinud lühikeste, sageli iroonilise sisuga luuletuste epigrammide ja satiiride kirjutamine. Hakkas kujunema ka romaanizanr. Antiikromaani silmapaistev esindaja on Apuleius. Kõnekunst:
Esimesed teated roomlaste minevikust pärinevad kreeka ajaloolaste sulest. Roomlased ise tegid esimesi katseid oma ajalugu üles kirjutada III sajandil eKr. Need teosed pole säilinud. Selgema pildi rooma ajalookirjutusest saab alles vabariigi lõpu ja varase keisririigi ajaloolaste teoste põhjal. Mitmed toonased ajaloolased kirjutasid oma lähiminevikust või koguni kaasajast, seega sündmustest, millest nad sageli isegi olid osa võtnud. Nii on kuulus riigimees Caesar tuntud ka ajalookirjutajana. Teoses “Märkmeid Gallia sõjast” kirjutas ta lihtsas ja näiliselt erapooletus stiilis oma vallutussõdadest, õigustades seejuures siiski oma tegusid ja vaikides maha mõningaid teda ebasoodsas valguses näitavaid üksikasju. Sootuks teist laadi oli aga Augustuse ajal tegutsenud ajaloolase Titus Liviuse looming. Titus Livius oli küll vabariigi veendunud pooldaja kuid sai sellegipoolest Augustusega hästi läbi
annaabi.ee 
