Tolleaegse kriitika armastatud epiteete oli ,,suureandeline" ja ajastusse neid ,,suureandelisi" jätkus, ehkki tänapäev enam nende nimegi ei tunne. Aga leidus siiski ka teistsuguseid kirjanikke: tol ajal esilekerkinud autoreist on oma loominguga jäänud eesti kirjandusklassikasse August Kitzberg, Eduard Börnhöhe, Eduard Vilde, Karl Eduard Sööt, Anna Haava, Juhan Liiv jmt. Romantilised jutustused. 1880.aastail tekkis eesti kirjanduses ajalooainelise romantilise proosa laine. Selle voolu esimene jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" (1880)on jäänud ka kogu voolu esindusteoseks. Bornhöhe on kirjutanud veel kaks ajaloolist jutustust: ,,Villu võitlused" ja ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". ,,Vürst Gabrieli" tuntakse tänapäevale eeskätt kui filmi ,,Viimne reliikvia" alusteost. Kõige viljakam ajaloolise proosa autor oli Andres Saal, põneva elukäiguga mees, kes elas pikka aega Jaava saarel ja suri Californias
Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus. Keats ülistab loodust maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte. Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus. John Keats suri 23. veebruar 1821 Walter Scott Eluaeg: 1771 - 1932 Hariduselt oli ta jurist ning töötas advokaadikontoris ja kohtuametis. W. Scott pani aluse ajaloolisele romaanile, ning algas ajalooainelise romaani võidukäik Euroopas. Kirjutas ühtekokku ligi 30 romaani Suurbritannia ajaloo teemadel. Tema populaarseim ajalooline romaan on ,,Ivanhoe".
Lisaks talu- ja mõisarahvale ilmusid tegelaskonda ka käsitöölised ja haritlased. Varasemat sentimentaalset tundlemist või otsejoonelist didaktikat hakkas välja tõrjuma asjalikum ja humoorikam vaateviis. Ilmus ka pikemaid jutustusi, mis haardelt ja põhjalikkuselt kohati lähenes romaanile. Selline oli näiteks Maximillian Põdderi ,,Bob Ellerhein." Esimeseks algupäraseks eesti romaaniks on kirjandusteadlased tunnistanud siiski romantilise teose, Jaak Järve ajalooainelise ,,Vallimäe neitsi." Ka eesti kirjanduskriitika tegi suure sammu edasi ilmusid esimesed eesti kirjanduse ajalooraamatud. 7.) E.Vilde loomingu iseloomustus Keskaegne kuju eesti realismis on Eduard Vilde oma suuremahulise ka tasemelt väljapaistva loominguga. Elu tõetruu kujutamise eest astus ta välja ka oma ajaleheartiklites. Eesti realismi esimene tippteos oli Vilde külaromaan ,,Külmale maale." Elulisi
elusaatusega. Luuletaja soov ürglooduse üheks saada pole siiski muu kui vaid soov unelm. Lõppstoofis elab luuletaja küll kaasa uue kevade tulekule ja loitsib oma loomingu uue maailma sündi ent eelviimases stroofis ulatub elu raskuse painet ka luuletust kroonivasse küsimusse. Walter Scott Ajaloolisele romaanile pani aluse ja seda viljeles edukalt soti-inglise kirjanik Walter Scott, kes kirjutas ühtekokku ligi 30 romaani Suurbritannia ajaloo teemadel. Scotti teostest algas ajalooainelise romaani võidukäik Euroopa ja kogu maailmas. Scott oli Edinburghist pärit Soti aristokraat, hariduselt jurist, töötas advokaadikontoris ja kohtuametis. Varakult tekkinud huvist kirjandusest, eriti Homerose, Shakespeare´i keskaja rüütliromaanide ja saagade vastu arenes peagi muinsuse-ja ajalooharrastus: Scott asus koguma folkloori, tutvus ajalooliste kohtade ja sündmustega, töötas arhiivides ja raamatukogudes, valmistas losside ning kindluste makette
Teiseks aga on inglise- tsükkel, millesse kuulub ka Scotti üks tuntumaid romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses. Scott ja tema looming oli vahetuks eeskujuks mitmetele kaasaegsetele kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist romaani viljelevale eesti kirjanikule. Esimeseks sellelaadseks katsetuseks oli Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi" (1885). Siiski oli kõige esimene ajalooainelise loo kirjutajaks Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasujat" (1810) ei saa lihtsalt romaaniks nimetada. ,,Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus- ,,Villu võitlused" (1890). Seiklusromaani nimetust kannab ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893). Bornhöhe kõrval teiseks meheks, kes seikluslik-põneva juhtumusromaani võimalusi ning võtteid ajaloolisel ainestikul agarasti rakendama asus, oli Andres Saal. Tema
tekst, meelelahutuskallakuga tendents, tiraazid suurenevad). Eeksperimentaalne modernism, modernism postmodernism? küsimus, kas modernism mitte ei lähe üle postmodernismiks. Autorid: Vetemaa ja Mutt, siis Unt ( kes ühendab eelmisi ja järgmisi kirjanikke), Baturin ja Mihkelson. Siis veel: Madis Kõiv, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing (jõulisim ja isikupäraseim autor). Toomas Vint, Mari Saat, Rein Saluri. Leo Metsar (võidab tuntust ajalooainelise proosaga. Mitte ainult Eesti aines). Lennart Meri (peateos ,,Hõbevalge" (1976), siis ,,Hõbevalgem" (1984). Ajaloolise esseistika ja ilukirjandusliku proosa ühendamine. Aajalugu ümbervormiv sisendusjõud proosakirjanduses, annab eestlastele nende suure esiajaloo. Laseb poeetilisel fantaasial lennata). Kaksikvennad Ülo Tuulik ja Jüri Tuulik (ajalooline proosa. Ülo dokumentaalromaan ,,Sõja jalus" (1974). Jüri ka reisikirju 1960-70ndatest ja
ja teisi jutte. – kõige radikaalsemad eksperimentaatorid Tallinnas. Viimastel aastatel on raskuspunkt filosoofilises plaanis. Jan Kaus Berk Vaher – radikaalsuse eestkõneleja. Erkki Luuk – kaasaegse Eesti absurdikirjanduse isa. Aarne Ruben Andrei Hvostov Tiit Aleksejev – traditsioonilisema ilmega ajalooproosa viljeleja. Lauri Pilter – ei saa ajaloosildiga ära kirjeldada. Meelis Friedenthal – üks veenvamaid ajalooainelise proosa näiteid „Mesilased“ Valdur Mikita (s. 1970) ja Anti Saar (s. 1980) 2008 Metsik lingvistika 2013 Lingvistiline mets 2006 Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin Nad tõusevad esile eksperimentaalses kirjanduses. Mikita alustas sajandi alguses millegagi, mis meenutas luulet, kuid seda on raske kvalifitseerida. Tema enneolematu fenomen on tulnud tema viimase raamatuga. Selles on mitu tegurit mängus, aga nende tegurite juures võib-
annaabi.ee 
