loomi jne tuues avastaja riikidele tohutuid rikkusi. Kirikvõimule ei meeldinud uusavastused sugugi see lõi kõikuma nende positsiooni ühiskonnas ja nõrgestas väga tugevasti paavsti võimu. Seda eriti pärast Christoph Kolumbuse merereisi üle Atlandi ookeani, kus avastas 1492 aastal Ameerika. Mitte vähem oluline ei ole ka Martin Lutheri nn 95 teesi avaldamine, milles ta kritiseeris toonases kirikus levinud indulgentsidega ehk ajalike patukaristuste kustutuskirjadega kaubitsemist. Legendi järgi naelutas ta need teesid 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele. Eraldi lõiguna tuleb mainida arstiteaduse arengut. Ülikoolid hakkasid rohket huvi tundma inimese füüsilise keha ja elundite töö vastu. Püüdes vastata küsimustele, mis elundid kusagil paiknevad, kuidas välja näevad ja töötavad, miks haigestutakse? Et osata vastata, oli vajalik inimeste lahkamine, mis andis
nõuetele vastavalt. Töölaua sobiv kõrgus on küünarnukkideni . Kassapidaja ametikoht on tõstetud nii , et ta saaks vahepeal ka püsti seista . Informatsiooni ümbritseva keskkonna kohta saab : Haistmismeel 3% , Maitsemeel 3% , Kompimismeel 6% ,Kuulmismeel 13%, Nägemismeel 75 % . Valgusvajadus kasvab võrdväärselt vanusega .Põhinõuded valgusele : 1) Ei pimesta otse ega kaudselt. 2) Küllaldane valgustiheledus. 3)Valguse ajalike stabiilsus ( valgus ei tohi vilkuda ) . 4) Teravate erinevuste puudumine tööpindade ja ümbritseva ruumi vahele . Koht+ üldvalgus..Annab õigesti edasi värvid. Nägemist mõjutavad : 1)vaadeldava eseme suurus ja värv. 2) Valguse tugevus / eredus . 3) Eseme ja tausta vaheline kontrast / tume hele-kirgas tuhm.Lisaks heale üldvalgusele peavad olema õmbleja töökohal õigesti suunatud ja piisavalt tõhusad kohtvalgustid.4) Mida vähem on vaadeldav ese ja mida täpsem
sest metsa ja ressurssi oli nii palju. Allikad Vene ajaloost Kroonikad ehk leetopissid. Maailm loodi 5508 e.Kr, see arusaam võeti üle Bütsantsist. Letopissid säilinud hilisemates üleskirjutustes. Vana kroonika kirjutati ümber ja jätkas sealt ajast, kus ise elas. Kroonik võis varasemat kirjutist ka parandada. Või vürst lasi õukonna kroonikul miskit muuta. Ei teata, kust need kroonikad pärinevad, vanemaks peetakse ,,jutustusi möödunud aegadest" (Ajalike aastate lugu) Esimese versiooni sellest koostas munk Nestor 1113. aastal Kiievi Petserski kloostris. Nestori redaktsiooniks nimetatud. Sellest kaks ärakirja, ise see säilinud pole. Vladimir Mnomahh, Kiievi suurvürst, lasi ümberkirjutuse teha ning seda redigeerida, et ta seal parem välja paistaks. Autor oli Silvester. Silvesteri redaktsioon 1116. Kolmas redaktsioon 1118 tundmatu autori poolt. Ühtegi neist pole orginaalkujul säilinud. Kõiki on kasutatud teiste kroonikate koostamisel.
osa kehtestab moraali ja üldiseks järgimiseks mõeldud reeglid, 2) teiselt poolt aitavad normide kujunemisele kaasa ka inimeste orjalik leppimine oma isandate või jumalate oletatavate eelistustega. Mill ütleb, et inimeste ehe ja siiras orjalikkus pani neid minevikus nõidu põletama. Nõiad ja ketserid kaitsesid tegelikult vabadust. Religioonist Oluline on vaimuliku ja ilmaliku võimu lahusus, sest siis pole ühtedes kätes inimese südametunnistuse suunamine ja ajalike asjade kontroll. Religioon on kõige tugevam kõlbeliste normide kujundaja. Lootust taevariigile ja hirmu põrgu ees peab Mill voorusliku elu motivatsiooniks. Kristlikule moraalile võlgneb ühiskond palju, kuid see on ühekülgne ja ebatäielik. Siiski kristluse rolli ei tasu üle hinnata, sest tänapäeva moraal ühiskondlikest kohustustest on pärit kreeklastelt ja roomlastelt ning ka Kristuse enda sõnad sisaldavad vaid üht osa tõest. Kristlik moraal
viimsete asjade seletus. Nii vaidleb ta vastu kahe vastandi ideele inimeses. Ta toob näite sellest, et kui inimeses tekib kaks vastandlikku soovi: kas minna teatrisse või manilaste koosviibimisele, siis tema kristlasena leiab, et mõlemad soovid võivad olla samahästi ühtemoodi halvad. Seega ei toimu mingit võitlust hea ja kurja printsiibi vahel. ,,Kui igavik tõmbab enda poole kõrgemaid võimeid ja ajalike naudingute hüve kisub alama poole, siis on tegemist sama hingega, mis mõlemat tahab, kuid kumbagi mitte täie tahtmisega; ja seetõttu on ta kistud mõlemale poole ning sügavasti häiritud sest tõde tunnistab ühe paremaks, kuid harjumus õhutab teist." (BOWKER 1970:287) Augustinusest saab hiljem nii maniluse kui muude hereesiate äge kriitik. Välistamaks igasugust võimalust dualismiks ning kinnitamaks monoteismi töötab Augustinus välja kontseptsiooni,
annaabi.ee 
