vanglassesattumist. Lebedeva enda sõnul protestis ta lillelöögiga Suurbritannia sõjategevuse vastu Afganistanis ja ka Läti kavatsuse vastu astuda NATO--sse. Erkki Bahovski Küsimused. I variant. Kujutlege olukorda, kus olete ühe riigi välisministeeriumi ametnik. Teie töölauale on pandud artikkel ajalehest. Teie ülesandeks on antud artikli põhjal otsustada, kas antud riik on demokraatlik või mitte. Küsimustele vastamisel ja oma seisukoha põhjendamisel kasutage informatsiooni ajaleheartiklist. a) Kas antud riigis on tagatud demokraatlikud vabadused? .................................................................................................................................... b) Kas antud riigis on tagatud ühinemisvabadus? .................................................................................................................................... c) Kas antud riigis on tagatud südametunnistusvabadus? .................................................
6. Andres kavatses tulevikus hakata a) trammijuhiks b) bussijuhiks c) vedurijuhiks 7. onu Einar keelas lastel nende ühisest lossivaremetes käigust mitte kellelegi kõneleda , kasutades sõnu : a) see on riiklik saladus b) see kelder ei huvita nagunii kedagi c) kui kellelegi räägite kahetsete 8. Andres sai tsirkuse direktoriks ,sest a) ta oli kõige pikkem ja sportlikum b) ta oli kõige osavam ja väledam c)ta oli lastest kõige vanem 9. Kelle luges uudist juveelivargusest ajaleheartiklist mis kandis pealkirja a) Stockholmi pankurilt rööviti juveelid b) suur juveelivargus Östermalmil c) juveelivarastel õnnestus saagiga põgeneda 10. Kalle saatis Stockholmi politseile kirja , mille alla ta kirjutas a)Kirk Blomkvist , eradetektiiv b)Karl Blomkvist , eradetektiiv c) Karl Blomkvist , meisterdetektiiv 11. valged roosid pidid allaandmise eest võitluses punaste roosidega a) kulutama poole oma iganädalasest taskurahast karamellisegu ostmiskes punastele roosidele
algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näidend endas rahvusliku romantismi jooni. Keskne tegevus keerleb armukolmnurga ümber, mille lõpplahendus on küllaltki etteaimatav. Näidendi olulisus peitub selles, et ta kajastab tolle aja
ankeedis esitatud küsimusi ei saa vajadusel ( mittetäpne esitus, arusaamatus ) täpsustada. Anketeerimise üheks alaliigiks on testid, nendega soovitakse määrata oskuste ja teadmiste taset mingis ainevaldkonnas. Anketeerija on küsitleja suhtes maksimaalselt viisakas ja lugupidav. - ankeet algab selgitusega, mis on ankeedi eesmärk ja milleks saadud teavet kasutatakse. Hea on kui mingil teel saab ka küsitletu ankeetküsitluse tulemustest huiljem teada ( näiteks ajaleheartiklist, veebileheküljelt või raamatust). 12 - Seejärel kinnitatakse vastajale, et ankeet on anonüümne ja üksikisikute vastuseid eraldi ei kasutata ega levitate, et kõik andmed on seadusjärgselt kaitstud. Ankeedil ei tohi olla vastaja nime, aadressi ega isikukoodi (va. erilubadega ankeedid, nt. rahvaloendus). - Kui küsitletav ei soovi vastata kas kogu ankeedile või osale sellest, tuleb seda soovi aktsepteerida. Sellegipärast on küsitlejal õige veel kord (või kaks) pöörduda
(kirjastamine seda kindlasti on) ja muusika siiski kaks täiesti erinevat asja. Kuigi meil esines üsna palju läti või Läti kaudu siia jõudnud Euroopa varieteeartiste (teada on isegi kuulsa Riia tangohelilooja ja pianisti Oskar Strocki episoodiline töötamine Tallinnas (Ojakäär 2000: 139)) 56 , siis džässmuusikaga seonduvaid kontakte pole II maailmasõja eelsest ajast kumbagi pidi õnnestunud tuvastada. Ainus teadaolev vihje sedalaadi kontaktide võimalikkusest pärineb ajaleheartiklist “Takt ja trumm. Jazz-band orkestrid Tallinnas”, kus mainitakse, et The Murphy Band’i on “/.../mitmel puhul isegi välismaale (Rootsi ja Lätti) mängima kutsutud.” 57 Kutse realiseerumise kohta pole mingeid andmeid, ka Strobel ja Paalse ei räägi oma mäles- tustes sellest midagi. 54 Intervjuu siinkirjutajale 22.04.2005 Riias. I. Mažursi rolli Läti kultuuripõllul võiks võrrelda V. Ojakääru omaga meil paarkümmend aastat tagasi
Kohatu või inetu keelekasutus ja ropendamine lugupidamise kohta); suunake õpilane rahunema ja tõstatage probleem hiljem ning vajadusel kolmanda osapoole (mõne kolleegi) toetusel. Hiljutisest ajaleheartiklist ropendamise kohta saime teada, et „90 % brittidest ropendamisest ei solvu“. „Keskmine britt laseb lendu 14 roppust/vandesõna päevas...“ (Paneb imestama, kuidas Nooremad õpilased vajavad otsest, kohest reegli meeldetuletust: „Me ei ropenda niiviisi oma nad sellise täpse arvu said?). Ei pruukinud olla üllatus, et „...mehed tunnistati räpasema suuga klassis.“ Kui laps on kehaliselt vaenulik või agressiivne, võib selline käitumine vajada aja maha-