sajandini - kujunesid suured matemaatika harud, niteks algebra, aritmeetika ja geomeetria. Sellesse ajajrku kuulub ka Eukleidese teos "Elemendid" (3. sajand eKr), mis koondas kik tol ajal teada olnud geomeetriateadmised terviklikuks loogiliseks ssteemiks. Kolmandaks jrguks loetakse krgema matemaatika perioodi, mis kestis 19. sajandini. Siis olid kesksel kohal muutuja ja funktsiooni miste ning loodi kverate ruumide geomeetriad (Lobatevski geomeetria ja Riemanni geomeetria). Neljas ajajrk hlmab ndisaegse matemaatika, millele on eriti iseloomulik laialdane arvutite kasutamine (arvutusmatemaatika). Selles jrgus on tekkinud mitu uut matemaatikaharu, niteks matemaatiline loogika, ndisaegne algebra ja funktsionaalanals.
manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahvas herbitsiid - umbrohumrk hieroglf mistet/silpi thistav kirjamrk hiromant ketark, kejoonte jrgi ennustaja histoloogia - koepetus honorar (autori)tasu horisont vaatepiir, silmapiir humaanne inimlik hrgutis delikatess, maiuspala, peibutis hlve - krvalekalle allikas/hallikas lte/hallivitu hbima tarduma, kalgenduma, koaguleeruma
1. Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte
mittemillekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus. 15) hellenistlik riik - muutused valitsemises/riigikorralduses, hiskonnaelus, religioonis, kirjanduses? polis kaotas thtsuse , tuli palga sjavgi , luule muutus elekantseks ning ainestik mtoloogiast tulid komdiad. Arhitektuur muutus korrapraseks nt Aleksandria tuletorn . Tekkis maailma kaart , religioon oli idamaine . 16)hellenism- mis see on? on ajajrk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil prast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rnnanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade le ja seda kuni Rooma vimu kehtestamiseni.See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. 17)Rooma- Vabariigi ajajrk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr vi aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai vimukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid sjavge
riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkasid kujunema linnad, lemkiht, iga nelja aasta tagant olmpiamngud, kolonisatsioon, linnriiklik korraldus (nt Sparta, Ateena) d) Klassikaline periood (500-338 eKr) - Kreeka-Prsia sjad, Kreeka hiilgeaeg (Ateenas demokraatlik riigikorraldus), Sparta lemvim, tihti sjad.
Ta tuli eesti muusikasse plahvatuslikult, meeldejva ning efektse loomelaadiga. 1980. aastatel kujunes oma plvkonna juhtfiguuriks aga Lepo Sumera, kelle krvale tusis 1980. aastate lpul juliselt Erkki-Sven Tr. Alo Pldme (1945) Raimo Kangro (1949-2001) Lepo Sumera (1950-2000) Ren Eespere (1953) Peeter Vhi (1955) Sven Grnberg (1956) Erkki-Sven Tr (1959) Urmas Sisask (1960) Heliloojate VI plvkond (sndinud 1960-1975) Nii nagu Eesti elus ldiselt, algas 1990. aastail ka eesti muusikas tiesti uus ajajrk. Vaba suhtlemine kogu maailmaga phjustas eesti kultuuris omamoodi infoplahvatuse. Oluliselt elavnes siinne kontserdielu, kaasaegne helilooming sai kontserdisaalides enesestmistetavaks. Tnaseks juba le kmne aasta on ndismuusika paremikku tutvustanud festival "NYYD", horisonti on avardanud teisedki huvitavad festivalid ("Orient", "Jazzkaar" jne). Uue eesti muusika ritustest on olnud thtsamad Eesti muusika pevad, Uue muusika pevad Tartus ja Prnus ning Eesti Muusikaakadeemia sgisfestival.
annaabi.ee 
