Vallo Rauni tragikomöödia ,,Naine tahab tantsida" · Leppemärgid: Isikudeiksis Ruumideiksis Ajadeiksis Mees: Ah! (performatiiv) Naine: Pead sa oma sõrmi ka igale poole toppima? (ekspressiiv kirumine) Või tahad sa öelda, et jälle olen mina süüdi? M: Ma olen ju vait. N: Sa kavaldad. Tegelikult otsid sa võimalust süüdistada mind. M: Lihtsalt vastik. N: Kook lõigata kihiti kolmeks... niisutada pihlakaveini ja suhkrusiirupiga... katta vahukoorega... vaniliini ja pähkleid... M: Ptüi! (performatiiv) Siin pudelis on äädikas.
mainitud. Lausetähendus- tuleneb kogu morfosüntaksist +keeleväline olukord. Lause sünnib situatsioonis, mis seob kõnelejat ja kuulajat. Temaatilised e.semantilised rollid-iseloomustavad suhet entiteetide ja sündmuste või omaduste vahel, lauses-predikaadi ja selle argumentide vahel. Definiitsus- määratleb referendi, millest/kellest parajasti kõneldakse. Deiksis-seob keele ja konteksti.isikudeiksis, ruumideiksis, ajadeiksis. Pragmaatika- lingvistika osa, mis käsitleb keele kasutamise sõltuvust kõneolukorrast ja kõneleja hoiakutest, teadmistest ning oletustest. Pragmaatiline pädevus- oskus kasutada keelevahendeid oma suhtluseesmärkide saavutamiseks. Keele kasutamine sõltub kõneolukorrast, kõneleja hoiakutest, teadmistest, oletustest. Jaguneb semantikaks ja süntaksist. Kõneolukorda iseloomustab- osaliste rollid oma omaduste ja vastastikuste suhetega: aeg, koht ja suhtluse üldine
- Relevantsusmaksiim öeldu olgu asjakohane. Selle põhjal tuletatakse lisatähendusi. - Meetodimaksiim ole arusaadav, kõnekati sooritamise meetod oleks arusaadav ja mõistetav. Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi. Deiksis (indeksikaalsus) 1. Isikudeiksis kes räägib, kellele räägib 2. Ruumi- ehk demonstratiivdeiksis siin, seal, see, too, vasakul, paremal jms. Ehk osutus 3. Ajadeiksis lähtub kõnelemisehetkest, nt siin, praegu, täna, homme, täisminevik, tulevik jms. Keele varieerumine Sotsiolingvistika - Uurib empiirliselt keele kasutamist ja selle varieerumist ühiskonnas - Maailma keelte osas oli juba juttu keelte sotsiolingvistilisest liigitusest. Kõik see kus keel ja ühiskond kokku puutuvad. Variatiivsus: geograafiline(erinevates kohtades inimesed räägivad erinevalt, nt eesti murded), sotsiaalne(vanus,
o meetodimaksiim ,,Ole arusaadav!", eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid o maksiimide rikkumise näide on ironnia (eelkõige kvaliteedimaksiim) * deiksis (indeksikaalsus) nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust o isikudeiksis nt. isikulised asesõnad: ma, sa, ta o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis nt. siin, seal o ajadeiksis nt. täna, homme o diskursuse deiksis viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too o sotsiaalne deiksis nt. teie vs. sina o verbideiksis nt. tulema vs. minema o Liigitus: + eksofoor (ka deiksis) referent leitakse füüsilisest maailmast + endofoor (ka anafoor) referent leitakse tekstist # anafoor ,,See" järgneb objektile (sagedasem) # katafoor ,,See" eelneb objektile
Teksti liigi tekkimine Kes kirjutas/ rääkis Kellele kirjutas Miks kirjutas Kes on osalised, mis on ootused Millal, kus, ... kirjutas Kus ilmus, mis kujul Lugupeetud reisijad! Palun kontroolige, et te ei unustanud midagi rongi! sa oled ikka veel rongis kõneheetk, sündmushetk ja viitehetk ei lähe kokku. Deiksis MINA : isikudeiksis deiksise egotsentrilisus SIIN: ruumi ehk demonstratiivdeiksis PRAEGU: ajadeiksis John Lyons: Kontekst jaguneb: füüsiline maailm deiksis diskursuse maailma (universeofdiscourse), mis on loodud teksti poolt ja on ajalise struktuuriga, mille tekst on loonud anafoor KONVERSATSIOONIANALÜÜS ehk VESTLUSANALÜÜS (CA) Antropoloogia, sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia Argikeele analüüs loomulikus ümbruses Vestluse struktuur (Schegloff & Jefferson) Vaadeldakse Voor (ingl turn) voorude vahetumise struktuur ja seda reguleerivad põhimõtted.
annaabi.ee 
