aluseks olev resultaat on visuaalselt mõõdetav.Enne tööle asumist k/lepe.Puudused:Tööandjale pole tagatud toodangu valmimine talle sobivaks ajaks,sest aega pole ette antud;Tööline ei pööra tähelepanu kvaliteedi tõstmisele;Igasugune muudatus lõpptoodangu eest tasumise vormides võib kaasa tuua töölise käitumise, mis ei pruugi vastata tööandja huvidele. Ajatasu eelised:Töötasu määramise alused on lihtsad ja selged;Ajakulu määramisel-mis ajal lõpetada töö?Ajaarvestamise korralus on lihtne,vähe kirjatööd ja kulutusi;Etteantud tööaja jooksul saab paindlikult anda lisakorraldusi kui selleks on vajadusi.Puudused:Ei motiveeri töölist tööaega efektiivselt kasutama, sest puudub tööaja piirang;Mahukas bürokraatia,sest tuleb kirjeldada kõiki võimalikke juhtumeid, mis tööülesande täitmisel võib vaja minna;Eeldab pidevat järelvalvesüsteemi,mis läheb kulukaks.Selline palgasüsteem võib luua olukorra viilimiseks ja see demoraliseerib töölisi
ilma psüühikata. 3.Kirjelda põhilisi närvisüsteemi arenguetappe üheskoos käitumise keerukamaks muutumisega. - 4.Nimeta põhilisi käitumismehhanisme. Kuidas need aitavad käitumist juhtida? -Hormoonide vaheldusel reguleeritakse suurel määral sigimis-ja paljunemis-ning järglaste üleskasvatamise protsessi.Hormoonide kontrolli all on ka suguküpseks saamine ning sellega kaasnev huvi vastassoo vastu. Bioloogilised rütmid põhinevad ajaarvestamise mehhanismil. Rütme on erineva perioodiga, alates tundidest ja päevadest kuni kuude ja aastateni.Nende abil ajastatakse toitumine, magamine, ärkvelolek,sigimine jm. Tegevused. Kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine loob eeldused aktuaalsete tegevuste sooritamisel eri eluetappidel. Arengu käigus saadud kogemused määravad näiteks toitumisharjumused,seksuaalsed eelistused, suhtlemise, järglaste eest hoolitsemise oskuse. 5
kirjeldavad maailma ning kuidas üksikisiku saatusest kujuneb ajalugu ja vastupidi. On päevikuid mida peetakse kui kroonikaid: matkapäevikud grupi tegemised matkal. Pärimuskultuuri koguja matkapäevik- kirjeldav metaandmed. 5. Kronoloogia def ja põhimõisted Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega. Tegeleb ajamõõtmisega. Õpetus ajaarvestamissüsteemidest. Õpetus erinevatest ajaarvestamise süsteemidest läbi ajaloo. Ajalooline kronoloogia- ajaloo abiteadus, mis uurib rahvaste ja riikide ajarvestussüsteeme ja kalendreid ning aitab kindlaks määrata dokumentide ja ajalooallikate tekkeaega ja ajaloosündmuste toimumisaega. Ajaarvamine - aastate järjestamine ja ajaloosündmuste dateerimine mingit kindlast (tegelikust või legendaarsest) sündmusest lähtudes. Egiptuses arvestati aastaid vaaraode valitsusaja järgi, Ateenas arhontide järgi, Roomas
ajastusele. Mälestuste järgi on parem aru saada ajaloo kondekstist antud ajastul on subjektiivsed. Oluline kirja panna: aeg, koht 5. Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega. Absoluutne kronoloogia on sündmuste dateerimine praeguse hetke suhtes, suhteline kronoloogia on nende dateerimine üksteise suhtes. Kronoloogiaks nimetatakse ka loendit, kus ajaloosündmused on dateeritud ajalises järjekorras. Kronoloogia on õpetus erinevatest ajaarvestamise süsteemidest läbi ajaloo. Ruunikalender on maarahva ajalooline ajaarvamisvahend. Muistsed sirvid lõigati puust lauakestele. Ruunikalender on puusse lõigatud puukalender, niinimetatud sirvilaud. Eestis aja arvestamiseks kasutati Sirvilauda = puukalendrit, milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval on oma märk. Lugunädal Vana ajaarvestus käis lugunädalaid lugedes, st loendati nädalaid rahvakalendri tähtpäevade vahel. Mihklist kuus marti,
ajastusele. Mälestuste järgi on parem aru saada ajaloo kondekstist antud ajastul on subjektiivsed. Oluline kirja panna: aeg, koht 5. Kronoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloosündmuste ajalise järjestamisega. Absoluutne kronoloogia on sündmuste dateerimine praeguse hetke suhtes, suhteline kronoloogia on nende dateerimine üksteise suhtes. Kronoloogiaks nimetatakse ka loendit, kus ajaloosündmused on dateeritud ajalises järjekorras. Kronoloogia on õpetus erinevatest ajaarvestamise süsteemidest läbi ajaloo. Ruunikalender on maarahva ajalooline ajaarvamisvahend. Muistsed sirvid lõigati puust lauakestele. Ruunikalender on puusse lõigatud puukalender, niinimetatud sirvilaud. Eestis aja arvestamiseks kasutati Sirvilauda = puukalendrit, milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval on oma märk. Lugunädal Vana ajaarvestus käis lugunädalaid lugedes, st loendati nädalaid rahvakalendri tähtpäevade vahel. Mihklist kuus marti,