Minu unistuste perekond ja selle seostus monigaamse tsiviilabieluga Mina sooviksin, et minu ja minu mees oleks monogaamses tsiviilabielus. Me jagaks kõike võrdselt, saaksime hästi läbi ja aitaksime üksteist alati kui on vaja. Kindlasti kui mul on olemas kindel elu, kindel mees, keda armastada siis ka lapsi. Minu unistuste perekonda kuulubki esikohale mees, keda ma saan usaldada ja kõik jagada. Ma ei tahaks mõeldagi sellele kui mu mees peaks mind petma, eriti siis kui peres on lapsed või isegi siis kui pole. Mees peab olema täielikult minu usalduse ära teenima, et minuga koos elada. Seda kõike ei saaks ka ilma armastuseta
Mida saan teha mina immigrant lapse aitamiseks Immigrant perekond on võtnud sammu reisida teise riiki elama, teadmata päris kindlalt, kas neil on seal lihtsam või mitte. See on julge samm, ning oleks väga kena, kui me aitaksime neil kohanduda ja lasta neil tunda ennast kasvõi natukenegi kodusemana. Selleks peame olema meie tolerantsemad, mõistvamad ja vastutulelikumad. Täiskasvanutel välismaalastel on kergem kohanduda, sest nemad saavad aru, mis maailm endast kujutab, nad harjuvad muutustega kiiremini. Lastel aga on raskem teistesse sulanduda, kuna kohalikud lapsed võivad olla tihtipeale kriitilisemad ja ei tea, miks on immigrant laps teistsugune neist endist
Muidugi on kriitikat vaja, kuid tuleb teada, kus maal asub piir. Hea ja halb peab olema vahekorras. Iga päev on meie ümber inimesi, kes vajavad abi. Mõned neist on sellised, kes küsivad abi, kuid mõned ei julge seda teha. Nad kardavad, et nende soovid ja plaved põlatakse ära. See kõik tuleneb aga meie endi käitumisest. Sellist olukorda ei tekiks, kui me pakuksime ise abivajajatele ja maaslamajatele kätt ning aitaksime nad püsti, ka siis, kui nad abi ei palu. Kui me ei leia selleks mingit põhjust, siis tuleb kasutada empaatia võimet ning mõelda, milline oleks meie endi tunne mingis olukorras, kas meie tahaksime, et meid aidataks või mitte. Alati on valikuid ja valida tuleb parimad lahendused, millega saame teisi aidata ja olla nende suhtes sallivad. Enamus meist suhtub võõrastesse inimestesse teatud ülbusega, tundes ennast väga julge ja jõulisena
Siin on koht, kus meie, noored inimesed, saame oma ligimest aidata. Mina olen selle poole juba ühe sammukese teinud. Astusin oma koolis tugiõpilaste gruppi. Meie grupi eesmärk on kaasõpilasi aidata. Olgu nende probleem milline tahes, kas õpiraskused, depressioon, stress, psüühilised probleemid või mis iganes - me toetame neid ja püüame anda endast parima, et leida probleemile lahendust. Loodame saavutada, et lõpptulemus oleks positiivne. Kui meie, noored, aitaksime üksteist, ei tekiks koolist väljalangevusi, haridustase oleks kõrgem ning loodetavasti oleks tulevikus garanteeritud ka parem töökoht. Peamiselt virisevad tänapäeva noored inimesed selle üle, et väga raske on saada "jalgu alla" ning elada iseseisvat elu, kuid tegelikult on põhjus mujal. Kui inimene on laisk, ei viitsi pingutada ja võibolla ei tahagi pingutada, siis ongi raske. Väga palju on pakkumisi ja võimalusi, kuid inimesed ei oska neist kinni haarata
Toomas: Aga kuidas sa siis võid astmelist tulumaksu pooldada? Tiina: Miks ma siis ei või? Kuidas see asjasse puutub? Toomas: Kui sa usud evolutsiooniteooriat, siis sa ju arvad, et kogu elu on võitlus, kus tugevamad jäävad ellu, ja nõrgemate aitamine on ainult rumal vastuastumine loodusseadustele. Nii et kui sa usud evolutsiooniteooriat, siis sa ei saa samal ajal nõuda, et tööturul võitluses teistele allajäänud nõrku isendeid peaks maksusüsteemi abil toetama. Niimoodi me ju aitaksime kunstlikult kaasa nende nõrkade isendite elus püsimisele ja järglaste saamisele. Ja see on ju evolutsiooniteooriaga vastuolus. Tiina: Sellist evolutsiooniteooriat, millest sina räägid, mina küll ei usu. Kriitika: Tõendite puudumine. 2 p. Kokku ülesande eest 9 p. Kokku 36 p.
Viimase tugevus sõltub inimestest, kes teostavad vastavaid asjaajamisi ja aitavad kaasa arengule, seega viimaseks tugevuseks tooks välja aktiivsed, töökad ja arukad inimesed. Nõrkuseks on mõningane eemaldatus suurematest linnadest ja nende vahet käivate busside hõredus. Hirmutavaimaks teemaks minu mõistes on aga Avinurme Gümnaasiumis keskkooli kaotamine, sest lähimateks kohtadeks, kus saaks keskkooli õppima minna oleks Rakvere ja Jõhvi. Sellise suhtumisega aitaksime kindlasti mingil määral kaasa linnastumisele ja selline väike koht nagu Avinurme võib inimeste poolest veelgi väiksemaks jääda. Võimalikud tulevikuvisioonid Üheks kõige tõenäolisemalt muutuseks Avinurmes saab olema endise pastoraadi hoone rekonstrueerimine Avinurme kultuuriloo ja oskuste hoidmise ning õpetamise keskuseks, kuna ehitustööd juba käivad. Hoone hakkab kandma nime Avinurme Elulaadikeskus, mis hoiaks,
annaabi.ee 
