seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid. · Arengupsühholoogia uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. · Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele. · Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. · Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. · Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. · Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks
käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Humanistlik psühholoogia- loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks
Edasi arutledes jõuab Descartes küsimuseni mis on inimene. Enda jälgimisel nägi ta, et tal on jäsemed nagu kehal ja hinge toimingud mõtlemine, aistimine. Need on keha ja hinge loomuses. Kui keha ei ole, siis pole ka hingele omast. Kuid mõtlemist ei saa kunagi ära võtta. Sellest järeldubki, et me eksisteerime nii kaua, kuni mõtleme. Samuti võib selle põhjal öelda, et inimene on mõtlev asi. Kõige paremini tunnetataksegi mõtlemist ja aistmist ehk hingega seotut. Vaim tuleks hoida eemal asjadest, mida saab haarata kujutlusvõime abil, kuna need takistavad vaimul ise oma loomust tajuda. Need ei puutu kuidagi teadmistesse, mida iseenda kohta saame. Kehalisi asju aistib inimene aga meelte abil ning need on hästi haaratavad. Selliseid asju ei saa kunagi ette kujutada, vaid üksnes vaimuga tajuda. Siin tuleb mängu otsustusvõime kui vaatame inimest
loomuse enda poolt sellega, et kuna inimene ise ei ole täiuslik, siis ei saa täiusliku idee allikaks olla inimene ise, vaid selleks peab olema mingi täiuslikuma loomuse pool. Samuti toob ta põhjuseks selle, et kuna me ei ole kõiketeadjad ja lõputud ning ei saa teadmisi omandada vaid iseendalt, peab olema mingi täiuslikum olevus. 7) Descartes’i sõnul meie teadmised pärinevad meeltest, kuna peale erinevate asjade aistmist, kompimist ja kogemist ta jõudis järeldusele, et me tajume asju, mis on meie mõtlemisest täiesti erinevad – nimelt kehi, millest need ideed esile tulevad. Talle näis võimatu, et need aistitud ideed võiksid tulla inimesest endast – seetõttu jäi üle, et nad tulevad mingitest teistest asjadest ning jõudis järeldusele, et mu mõistuses [in intellectu] ei ole üldse midagi, mida enne poleks olnud mu aistinguis.
Arengupsühholoogia uurib inimpsüühika muutumist ja arenemist alates sünnimomendist kuni surmani. Oluline osa arengupsühholoogias on lapsepsühholoogia, mis tegeleb laste ja noorte psüühiliste iseärasustega. Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside,
psüühika kiirus, täpsus, püsivus, muutlikkus, aktiivsuse tase jne. Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi. Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine. - Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. - Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine, keele, mälu, ülesannete lahendamine, teadmiste, loogiliste järelduste, hindamise ja otsuste vastuvõtmine) - Arengupsüh. – uurib, kuidas inimesed kasvavad, arenevad ja muutuvad oma elu jooksul. - Isiksusepsüh. – inimkäitumise ja psüühika püsivus, muutlikkus ajas ning
annaabi.ee 
