Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-,tasakaalu-,valu- jt aistinguid.Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks ehk siis iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele.Silmal on põhiärritiks teatud sagedusega elktrolained, kõrval teatud sagedusega helilained.Mõlemad meeldeelundid võivad reageerida ka muudele ärritustele (puudutamisele).Aistingu laadi ei määra mitte ärritaja, vaid meeleelund, mida ärritatakse. Aistingu teke Aistinud tekivad anulüsaatorite vahendlusel.Anulüsaator-närvisüsteemi osa, mis võtab vastu väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: · retseptorid ehk tundenärvilõpmed-võtavad ärritusi vastu ning muudavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiud-toimetavad närviimpulsse edasi
Aga kuidas on sellega, mida omistasin hingele? Toitumise või kõndimisega? Kui mul keha enam ei ole, siis pole ka need midagi muud kui väljamõeldised. Aistimine? Ka see ei sünni ju ilma kehata, ja 3 Prantsuse versioonis: "...saadab minu vaimusse". 4 Prantsuse versioonis: "...või üldse millestki mõtlesin". 4 vägagi sageli olen unes näinud end midagi aistivat, ja pärast taibanud, et ma seda aistinud pole. Mõtlemine? Leitud: see on mõtlemine 5, üksnes seda pole võimalik minust ära rebida. Mina olen, mina eksisteerin; see on kindlalt teada. Aga kui kaua? Küllap niikaua kui mõtlen; võib ju juhtumisi ka sündida, et kui katkestaksin mõtlemise täiesti, siis lakkaksin üldse olemast. Nüüd ei tunnista ma midagi muud kui ainult seda, mis on paratamatult tõde; niisiis olen rangelt võttes üksnes mõtlev asi [res cogitans]6, s
Ja signaale saab eristada. Aga kui signaal on väga nõrk, on raske signaali eristada. Sõltub tundlikkusest. Ja ka sellest kuidas inimene hindab seda, ta peab tegema otsustuse. 11 Stiimuli alternatiivisd: hit/miss/false alarm/correct rejektsion. Signaal kas on müra hulgas või ei ole. Jaa ja ei. Sealt neli võimalikku sündmus. Õigete vastuste hulgad on ka neid kus me tegelikult ei aistinud signaali aga ühel teisel kolmandal põhjusel ütlesime et jah aistan signaali. Puhas tundlikkus ja kallutused. Tabamuste suhe valehäirega. Kas hunt oli metsas või ei olnd. Üks : jaaaaa muidugi oli hunt. Tegelt oli mingi hall koju ja koer ulgus kaugustes. No mis hunt. Teine ütleb, et ei olnd seal mingit hunti. Tunnistajate ütlusi kuulates tuleb arvestada, et mõni ütleb et jaaa see oli kindlalt see isik. Ja tene tunnistaja on väga
kombineeritult. Liigid ja üldised seaduspärasused Liigid Aistinguid liigitatakse valdavalt retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: kontaktne ja taktiilne (kombitav) distantne retseptsioon (ärritaja vastuvõtmine) nägemine, kuulmine, haistmine in distantsed. Kompimine, maitsmine ja puudutusaistingud on kontaktsed. Paiknemiskoha ja suunatuse alusel: eksterotseptiivsed aistinud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskk. tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad seseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemp-, tasakaaluaistingud jmt.) propriotseptiivsed asitingud retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi asitinguid. Seaduspärasused
Näiteks ühe uuringu alusel (Huff, Rattner and Saragin, 1986) hinnati, et ainuüksi USAs toimus ühe aasta jooksul 3000 juriidilist eksimust, mille põhjustasid valetunnistused. Ebaõiged tunnistused on ainus kõige sagedamini esinev põhjus, mille alusel mõistetakse kuritegude toimepanemises süüdi neid mittetoimepannud isikud (Wells, 1993). Ütluste (tunnistuste) kujunemine on mitmeastmeline protsess. Ütluste saamiseks on vaja, et: 1. inimene oleks midagi aistinud ja tajunud; 2. vastuvõetu jääks mällu; 3. ütluste andmise ajaks oleks mälus talletunu säilinud; 4. inimene suudaks seda reprodutseerida; 5. inimene suudaks reprodutseeritavat sõnaliselt väljendada; 6. ütluste vastuvõtja mõistaks ja fikseeriks seda adekvaatselt. Tajumisvõime (pertseptsiooni võime) kindlaks tegemiseks tuleb arvesse võtta mitmeid faktoreid. Esiteks subjektiivsed faktorid: a) isiku tajuorganite arengutase ja eripärad
annaabi.ee 
