Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funktsioonid • Peaajus on umbes 100 miljardit neuronit ehk närvirakku • Iga neuron on sünapside abil ühenduses 1000 – 10 000 teise närvirakuga.
Fantaasia on sellises olukorras vahendiks, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. See on fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon Kujutluse omadused 1. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistavad. 2. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele, konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapp. Uu e loomisel ei ole loovale kujutlusele võrdtähtsat tunnetusprotsessi, kuna sünteesiva vaimse tegevuse vallas ei suuda loogiline mõtlemine , sihipärane mäluotsing ega tähelepanek taju kujutlust/fantaasiat asendada. 3. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. (sõna seostatakse konkrteetse eseme või nähtusega) 4
Fantaasia on sellises olukorras vahendiks, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. See on fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon Kujutluse omadused 1. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistavad. 2. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele, konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapp. Uu e loomisel ei ole loovale kujutlusele võrdtähtsat tunnetusprotsessi, kuna sünteesiva vaimse tegevuse vallas ei suuda loogiline mõtlemine , sihipärane mäluotsing ega tähelepanek taju kujutlust/fantaasiat asendada. 3. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. (sõna seostatakse konkrteetse eseme või nähtusega) 4
Fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon on vahend, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest ja seostada olukordi lõppastmes ka siis, kui see on loogilisel teel võimatu. Fantaasialennu reeglid põhinevad kogemusel ja analoogiatel. Kujutluse omadused 1. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse tunnetamise vormid,. Nad on teisesed ja üldistatud kui võrrelda neid teiste tunnetusprotsessis saadavate psüühiliste kujunditega. 2. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele. Tegmist on seega konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapiga. 3. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. Kõne ja keele omandamiseks peavad nii laps kui ka täiskasvanu seostama sõna konkreetse esmega. 4. Kujutluse oluliseks tunnuseks on rajanemine varasemale isiklikule kogemusele. Eksisteerib ka nn visuaalne mõtlemine, mis oma olemuselt on abstraktse mõtlemise tasemel, kuid
vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistatud. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele, konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapp. Uue loomisel ei ole loovale kujutlusele võrdtähtsat tunnetusprotsessi, kuna sünteesiva vaimse tegevuse vallas ei suuda loogiline mõtlemine, sihipärane mäluotsing ega tähelepanelik taju kujutlust/fantaasiat asendada. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. Kujutlus rajaneb varasemale isiklikule kogemusele. Fantaasia on tihedalt põimunud abstraktse mõtlemisega.
annaabi.ee 
