siiski avastada äratuntavaid prototüüpe, näiteks ,,Haigetes hingedes" kujutatakse hullutohtrina Juhan Luigat, kelle huvitav isiksus on inspireerinud teisigi kirjanikke. Hindrey ei armasta taluelu ning kujutab seda harva oma novellides, neis ei leidu ka muid tööelu pilte. Kuid õrnatooniliselt maalitud kohvikustseenid on meisterlikult esitatud. 1930ndate lõpul valmis Hindreyl veel allegooriline novell ,,Ja oli kunagi keegi...", mis üritab portreteerida antiikkirjanduse suurkuju Aisopost. Nähtavasti soovis Hindrey oma kirjandusliku tee lõpul oma ideesid üldistada ning leidis selleks kohase võrdkuju Samose saarel elanud valmikirjanikult. Eks Hindreygi püüdis pidevalt oma teostes inimesi õpetada, kasvatada neis väärikust ja eneseuhkust. Üks Hindrey viimaseid novelle ilmus 1940. aasta märtsikuu ,,Loomingus" ja kannab pealkirja ,,Sünnipäev". Ka selles palas juhtub ühte-teist pummeldatakse, peetakse maha
tuleb kontrast esile. (Kleis 1956:52) 1.4.1 Ilukirjandusliku proosa tekkimine 6. saj. eKr. hakkas arenema ka proosakirjandus. Ka proosat saab jaotada liikideks: teaduslik, filosoofiline, jutustavad reisikirjeldused ja historiograafiad ning folklooril põhinevad olustikulised ja ajaloolised jutustused. Proosakirjandusest on säilinud vaid üksikuid fragmente. Valmizanri loojaks peetakse küürakat früügia orja Aisopost, kelle tegelik olemasolu siiski tõestatud ei ole. Mitmeid valmimotiive ( "Hunt ja lambatall", "Vares ja rebane") võib kohata Euroopa valmimeistrite La Fontaine'i, Lessingu, Krõlovi ja eestlase J. Tamme loomingus. (Kleis 1956: 68). Allikaloend Kleis, R 1956: Vana-Kreeka kirjanduse põhijooni, Tartu Kleis, R 1980: Antiikkirjanduse ajalugu, Tallinn Unt, J 2001: Antikkirjandus, loengukonspekt, Tartu http://e-ope.khk.ee/ek/2012/antiikkirjandus/mis_on_antiikkirjandus.html http://et.para-web
Kõik tema säilinud teosed on proosas. Tema teosed jaotatakse kaheks : Moralia ( kirjutised moraali alalt) ja Paralleelsed elulood. Plutarchose mõju sajandite jooksul on olnud suur: teda lugesid, tsiteerisid ja imetlesid paljud inimesed, näiteks Rabelais, Montaigne, Rousseau, Bacon. Paralleelsed elulood on andnud ainestikku mitmele draamakirjanikule, näiteks Corneille, Racine, Shakespeare ( tragöödia ,,Antonius ja Kleopatra", Theseuse tegelane komöödias ,,Suveöö unenägu" ). Aisopos Aisopost peetakse tõeliseks valmi loojaks. Kreeka valm ei ole väga kindlate piiridega zanr, sellele on lähedased ka teised vormid nagu pärimus ja jutt. Valmi eristab enamasti selles esinev moraal, mis annab edasi mingi sõnumi või õppetunni, kuid kreeka valmid võib õpetlik sõnum ka puududa. Aisopose tegelasteks on tavaliselt loomad, aga ka inimesed ja taimed. Kreeklastelt jõudis valm paljude teiste rahvaste kirjandusse: J. de La Fontaine, G.E. Lessing, I.Krõlov
Romaanid olid mõeldud pigem lugemiseks naistele (Longos ,,Daphnis ja Chloe", Heliodoros ,,Etioopia lood" ehk ,,Aithiopika"). 52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius? Marcus Aurelius (121 180) on kirja pannud oma Doonau sõjakäikudel aforismidest ja monoloogidest koosneva teose ,,Iseendale". 53. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Kes olid enamasti valmide tegelasteks? Valmiszanri rajajaks peetakse Aisopost (elas arvatavasti 6. sajandil eKr). Aisopose lugudes olid tegelasteks peamiselt loomad, kuid võisid olla ka inimesed ja taimed (,,Zeus ja rebane"). Valmizanri tõi rooma kirjandusse Phaedrus (I sajandi 1. pool), kasutades Aisopose ainestikku, kuid kirjutades värssides. 54. Millal tekkis rooma kirjandus ja mis oli sellele tekkeajal iseloomulik? Rooma kirjandus tekkis 3. sajandil eKr, kirjanduseelne ajalugu (sõjad, vallutused) oli sellele oluliseks taustaks
Kommunikatsioon ei ole vaid inimeste riigis, vaid ka loomade seas. Tiiger on väga intelligentne loom: ta mitte ainult ei kuula teiste loomade suhtlust peal vaid suudab hääli ka jäljendada. Hõivaja võtab vastu sõnumit, mis pole talle määratud ja saadab välja vale sõnumi. Seega on hõivajast saanud segaja. Jakobsoni põhimõtestest lähtudes nõuab see loogika, et sõnumid peavad olema orienteeritud hõivajale. Aisopost nimetatakse ka valmide isaks. Valmid lõid oma maailma lõvi = valitseja, eesel = loll, rebane = kavalpea, kuid mitte tegija. Siis võis rääkida sellised asju, mis muidu olid ühiskonnas karistatavad. Kommunikatsioon ja autokommunikatsioon · Mina sõnum tema · Mina sõnum mina Selle teooria pakkus älja 1973 aastal Juri Lotman (Kaks kommunikatsioonimudelit kultuurimehhanismis). Selleks, et kommunikatsioon toimiks, peab olema mingi ühisosa minu ja tema vahel. Kui ma
annaabi.ee 
