Kuna 85% inimestest elab linnades, siis põllumajndus on spetsialiiseerunud siseturule. Põhiline põllumajandus toodang tuleb väiketalunikelt. Teine oluline ala on biotehnoloogia, mis teeb koostööd peamiselt ülikoolide ja uurimiskeskustega. Tänu oma suurepärasele geograafilisele asendile on oluline majandusharu ka transport ja logistikatööstus, mille tähtsam keskus on sadamalinn Antwerpen ning Euroopa lennuliiklusekeskus. See on toonud kaasa belglaste poolt Airbusi ja Boeingu arendamise. Põhiosa ekspordist läheb Euroopasse, peamised sihtriigid on Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland. Samadest riikidest tuleb Belgiasse ka import. Kõige rohkem eksporditakse Beligast keemiatooteid, masinaid ja seadmeid. Flandria suureks eksportiartikliks on plastikmaterjalid. Valloonide jaoks on oluline tööstusharu metall-ja metallitooted. Kolmveerand ekspordist on ikka Flandria ettevõtete arvel. Ka see fakt kinnitab, et Flandria piirkond on Belgias oluliselt edukam
65% Prantsuse eksporditurust hõivavad EL riigid. Eksporditakse peamiselt Saksamaale (59,35 mld EUR 2008.aastal), Itaaliasse (35,74 mld EUR 2008.a.), Hispaaniasse (34,06 mld EUR 2008.a.), Beneluxi riikidesse (32,99 mld EUR 2008.a.) ja Ühendatud Kuningriiki (31,87 mld EUR 2008.a.). 2008. aastal moodustas eksport USAsse 23,8 mld EUR, Hiinasse ja Hong Kongi 11,54 mld EUR. Prantsusmaa olulisimad ekspordiartiklid on toiduained, ning masinad ja seadmed (Airbusi lennukid, autod jne). Prantsusmaa veab sisse kaupa Saksamaalt, Belgiast ja Itaaliast. Peamised impordiartiklid on infotehnoloogiatooted, kütus ning mitmesugused tarbekaubad. Prantsusmaa väliskaubandusdefitsiidi peamisteks põhjusteks on kõrge naftahind ning Prantsuse kaupade konkurentsieelise vähenemine partnerriikides. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa http://www.vm.ee/?q=et/node/4624 http://data.un.org/_Images/Maps/France.gif
aktiivseimad olnud EL liikmesriigid. Vaatamata langusele oli traditsiooniliselt enim välisinvesteeringute abil uusi töökohti loonud sektoriks autotööstus, järgnesid kiiresti tõusnud elektriseadmete- ning elektroonikasektorid. Väliskaubandus Prantsusmaa peamised kaubanduspartnerid on EL riigid (eksport Saksamaa, Hispaania ja Suurbritannia; import Saksamaa, Belgia ja Itaalia). Prantsusmaa olulisimad ekspordiartiklid on toiduained, ning masinad ja seadmed (Airbusi lennukid, autod jne), 2004 aasta ekspordi koguväärtus oli 335 miljardit eurot. Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid, naftat, plaste ja kemikaale. 2004. aastal oli impordi koguväärtus 352 miljardit eurot . OECD andmetel on Prantsusmaa osa maailma ekspordis ja impordis 4,7%, riigi osakaal maailmakaubanduses on viimse 10 aastaga vähenenud ~ 1% võrra (1994. aastal oli Prantsusmaa osakaal 5,5%). Prantsusmaa 2005
Meil ei ole mingit soovi seda devalveerida lasta. Miks inimesed kardavad lennata? Ka minul esineb aeg-ajalt tõsist lennuhirmu. Eriti kehva ilma korral. Ja seda vaatamata oma 319 lennatud lennule 30 erineva lennufirma 36 erineva lennukitüübiga. Lennuhirm on täiesti tavaline nähtus. Suurema paanika üheks põhjuseks on kahtlemata traagiline sündmuste jada, mis sai alguse 11. septembril: neli lennukit USAs, siis raketikatsetus Musta mere kohal, SASi lennuki põlemine Milanos, Airbusi allakukkumine New Yorgis, Enimexi oma Kärdlas... Lendamine on nii ohtlikuks muutunud!!! Kuid mulle meeldivad emotsioonidest tunduvalt enam faktid. Ja faktid on järgmised: 2001. aasta oli maailma moodsa tsiviillennunduse ohutuim aasta. Juhtus vaid 34 fataalset õnnetust reisilennukitega. Hukkunute arvult 1181 oli eelmine aasta ohutuse poolest kuuendal kohal. Sellised on faktid. Need maksavad, mitte emotsioonid. tabel Eesti lennukid korras
kasumlikkuse juured ning annab selge raamistiku konkurentsi (ja kasumlikkuse) ennustamiseks ning mõjutamiseks aja jooksul. Valdkonna struktuuri mõistmine on ka väga oluline tõhusa strateegilise positsioneerimise seisukohalt. Nagu näeme, on konkurentsijõudude vastane kaitse ja nende muutmine ettevõtte jaoks soodsaks strateegia seisukohalt ülioluline. Konkurentsi kujundavad jõud Need viis jõudu avalduvad valdkonniti erinevalt. Lennukiehituse turul on esitootjate Airbusi ja Boeingi vahel tugev konkurents. Tohutuid õhusõidukitellimusi täitvate lennufirmade võim hinda määrata on väga suur, samas kui uute tegijate turuletuleku oht, asendustoodete oht ja pakkujate jõud on mõõdukamad. Filmitööstuses on oluline aga meelelahutuse asendusvormide levik ning filme tarnivate filmitootjate ja -turustajate võim. Tugevam(ad) nendest viiest konkurentsijõust määravadki valdkonna kasumlikkuse ja on seega strateegia loomise seisukohalt kõige olulisemad
annaabi.ee 
