Võim kuulub vabariigile või valitsejale. Vabariik või valitseja omab eesõigustatud seisundit, ülemvõimu ning sellega kaasnenud käsutamisõigust inimeste üle. Ainuvõim on pärilik või vastne. Ainuvõim kehtib siis kui sinjoore suguvõsa on olnud pikka aega maa eesotsas. Vastne võim võib olla täiesti uus võim(Milanos F.Sforza) või on kui liiges lisatud võimu saavutanud valitseja pärilikule võimule.(Hispaania kuninga valitsemine Napoli kuningriigis). Seljuhul on ainuvalitsusele allutatud maad harjunud elama valitseja võimu all või olema vabad. II PEATÜKK PÄRILIKUST AINUVÕIMUST Pärilku võimu puhul kerkib esile vähem raskusi kui uutes valdustes. Selleks ei tohi üle astuda eelkäijate kehtestatud korrast ning ajaga tuleb käia paindlikult ühte sammu. Näiteks Itaalias Ferrara hertsog. Tema tõrjus tagasi veneetslaste rünnakud 84 aastal kui ka paavst Juliuse kallaletungi
kristliku voorusega. [29]c) "naasemine aluste juurde". Vabaduse ja saatuse vastandamise teema oli humanistidele väga oluline. Machiavelli järgi inimkonna üks osa on saatuse vallas, teine sõltub voorustest ja vabadusest. Valitseja seisab oma voorusega saatuse vastu, kasutamaks seda enda huvides ära. M. leidis, et Rooma impeerium võlgnes oma sünni pigem (vallutaja) voorustele, kui saatusele. Ehkki M. realistlik käsitlus keskendub ainuvalitsusele, on tema ideaaliks siiski vabadusele ja headele tavadele rajatud vabariik. [30]Imponeeris 20. saj. diktaatoritele (Mussolini, Stalin, Hitler). Kas naturalistlik realist või küüniline pamfletist? Näiteks: ajaloo näidetest järeldab Machiavelli, et valitsejal on alati kergem võita nende sõprust, kes olid varem tema vaenlased, kui nende toetust, kes said tema sõbraks ja aitasid tal maad vallutada, sest esimesed olid eelmise valitsusega rahul, teised aga polnud valitsusega rahul.
Kuningas kinnitas parlamendi enamuse poolt heaks kiidetud otsused reaalse võimu sai peaminister. Parlamentarismi algus Inglismaal (1689 - 18.saj I pool): kuningas valib valitsuskabineti ministrid selle partei esindajate hulgast, kes on saavutanud enamuse parlamendi alamkoja valimistel. Barokiajastu 17.sajand 17.saj on Prantsusmaa ja prantsuse kultuuri suur sajand (eriti 17.saj II pool). Valitsemiskorralduses oli absolutismi tippajastu, legaalse volituse kuninga ainuvalitsusele oli tõlgendus, et kuningas on saanud oma võimu jumalalt ja seetõttu ei saa ta eksida ega ole võimalik teda ka kritiseerida valitseja tagandamine on võimatu. Kunstistiilina barokk oli absolutismi ja vastureformatsiooni imponeeriv fassaad: esinduslik, ülekuhjatud toredus, paraaditsev hiilgus. Kuigi mujal Euroopas räägitakse barokist, siis Prantsusmaal räägitakse veel klassitsismist. Holland oli erandiks, seal oli omanäoline kodanlik realism
sürakuusalase soosingu, abiellus tema surma järel lesega ja sai kaasavaraks hiigelvaranduse. Toonastes konfliktides tõusis Agathokles esile demokraatide ühe liidrina. 316. a. strateegiks valitud, süüdistas ta rahvakoosolekul vastaseid oma elu kallale kippumises ja õhutas lihtrahvast tapma rikkaid ning rüüstama nende maju (selle tagajärjel olevat tapetud 4000 inimest). Rahvas kuulutas Agathoklese täievoliliseks strateegiks (strategos autokrator), pannes sellega aluse tema ainuvalitsusele. Agathoklese valitsusaja (316 289) esimene pool möödus järjekordses suures sõjas Kartaagoga. Kreeklaste omavahelises konfliktis, kus Sürakuusa pagulased koos Messana, Gela ja Akragasega Agathoklese vastu välja astusid, liitusid kartaagolased 312. a. Sürakuusa ja Agathoklese vastastega. Kartaago laevastik ründas Sürakuusat. 310. a. jättis Agathokles Sürakuusa kaitsmise oma venna hooleks, purjetas parimate meestga
graniitelevantide read. Nõnda on ehituskunst maailma esimese kuue tuhande aasta jooksul, alates Hindustani igivanast pagoodist ja lõpetades Kölni katedraaliga, ikka olnud inimkonna suureks kirjakunstiks. Ja see on niivõrd kindel tõde, et mitte ainult igal ususümbolil, vaid ka igal inimmõttel on oma lehekülg selles päratu suures raamatus ja ka oma monument. Iga tsivilisatsioon algab teokraatiaga ja lõpeb demokraatiaga. See ainuvalitsusele järgnev vabadus on ka ehitustesse kirjutatud. Ei tule arvata -- rõhutame seda--, nagu püstitaks ehitustöö ainult templeid, väljendaks ainult müüte ja kultuste sümboolikat, kirjutaks kivist seintele ainult salapäraste käsulaudade hieroglüüfe. Kui see nii oleks, siis, niivõrd kui igas inimühiskonnas saabub kord silmapilk, kus püha sümbol vaba mõtte survel ära kulub ja kustub, kus inimene hakkab preestri eest kõrvale hiilima ja kus filosoofiliste teooriate ja
annaabi.ee 
