Mõnikord Mõnikord on lööki vaja väga valusat, suutmaks endas tunnetada südant elusat. Mõnikord on vaja kõigest äraminemist, et saaks avastada teises head ja ainulist. alati on vaja talve enne kevadet Ära küsi, miks ma vaikin! Sellepärast, et... Luuletuse "Mõnikord" sisu on väga mõtlema panev. See räägib tunnetest. Me oleme oma igapäevastes tegemistes nii kinni, et me ei märka teistes inimestes ega endaski mingeid tundeid. Me lihtsalt ei jõua nendele mõelda. Inimesel on pahatihti selleks
Knulp tunneb igasuguseid töid, kuid ei tee neist ainsatki. ,,Narziss ja Goldmund"- «Narzissi ja Goldmundi» on nimetatud Hesse sündmustikurohkeimaks ja ka Freudi psühhoanalüüsi teooriast enim mõjutatud teoseks. Pealkirja nimede taga on õpetlane, vaimulik ja askeet Narziss ning kunstiandeline boheemlane, rännu- ja naistehimuline Goldmund. Keskaega paigutatud tegevustikus on pilte kloostri-, mõisa-, talu- ja linnaelust, kirjeldatakse Goldmundi ainulist võimet naisi vallutada. ,,Võluri sõnad" - Herman Hesse ei unustanud kunagi oma kirglikku lapsepõlvesoovi saada võluriks. Tegelikkus rääkis tihti vastu sellele, mis talle hea tundus, ta pidi leidma salajase muutumisjõu iseendas. Kirjanikuna on Hessest tegelikult saanudki võlur, maisest ja argisest rohkemat ihaldav inimene, keda ei hoia ahelais omandi ja edu igatsus. Temast sai rändur, kes tunneb alguse võlu ega tea tee lõppu. Võluväge ei mõista ta võimu kasutamisena, vaid
• muutemorfoloogia ja sõnamoodustusmorfoloogia Leksikoloogia naaberdistsipliinid: onomastika • Onomastika (kr. onoma ' nimi ') uurib pärisnimesid (antroponüümid, toponüümid). • Nimi (e. pärisnimi e. prooprium) on liik nimisõnu ja nimisõnafraase, mida kasutatakse üksikobjekti tähistamiseks. • (Üldnimi e. apellatiiv – nimisõna, mis tähistab entiteete vastavalt mingisse liiki v. klassi kuulumisele.) • Üksikobjekti mõiste hõlmab nii ainulist objekti kui ka üksikobjektide hulka, mida on võimalik pidada üksuseks Diakrooniline ja sünkrooniline leksikoloogia Diakrooniline leksikoloogia • Jälgib keele sõnavara kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimise (genuiinne e. algupärane sõnavara vs. laensõnavara). Laensõnavara jagatakse omakorda laenuandja keele, laenamise aja ja viisi (suuline, kirjalik) järgi.
Nimeteadus e onomastika valdkond, kus tegeldakse pärisnimede (isikunimed e antroponüümid ja kohanimed e toponüümid) nii diakroonilise kui ka sünkroonilise uurimisega. Onomastika e nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algset tähendust, päritolu ja muutumist. Nimi e pärisnimi e prooprium on liik üksikobjekti tähistamiseks (diferentseerimiseks ja identifitseerimiseks) kasutatavaid nimisõnu ja nimisõnafraase. Üksikobjekti mõiste hõlmab nii ainulist objekti (nt Emajõgi, Jaan Kross, Võrumaa) kui ka üksikobjektide hulka, mida on võimalik pidada üksuseks, nt Audi, Valgetähe orden. 5. Arhaismid ja neologismid. arhaismid vananenud sõnad, mida tänapäeval keeles ei kasutata. Arhaismid eksisteerivad sõnavara perifeeriaalal. Arhaismide tekkeks on erinevaid põhjuseid: sõnad vananevad, kuna nendega tähistatu kaob kasutuselt (nt pidal, kolhoos, sovhoos, komnoor);
suundub, kui n suundub lõpmatusse. Mõõtmistel kõige ootatum väärtus. Selline tõeline väärtus seostub määratletud katsemeetodiga. Tuntud väärtus - mõõteobjekti proovist saadud tegelik kvalitatiivne väärtus. Suuruse tõeline väärtus - suuruse väärtus, mis esitab mõõtetulemuse praktilisel eesmärgil õigena. Mõõtmise kirjeldamisel veaarvutuskäsitluses vaadeldakse tõelist väärtust kui ainulist ja praktiliselt mitte teadaolevat. Hälve - erinevus (katsemeetodiga seotud) tõelise väärtuse ja mõõtmisel saadud väärtuse vahel. Standardhälve - tulemuste seeria hajuvuse mõõt umber nende keskmise, võrdne dispersiooni positiivsele ruutjuurele ja hinnatud positiivse ruutjuurega ruutude keskmisest. Dispersioon - juhusliku muutuja ja tema keskmise vaheliste hälvete ruutude keskmine, hinnatud ruutude keskmisega.
annaabi.ee 
