Artur Alliksaar (1923-1966) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus „Improvisatatsoone harfil“) Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar elas aastatel 1923 – 1966. Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõig...
hooaega. [4; 2008, 03.02] Hingeline soojus ja sügav intellekt valgustasid Georg Otsa Cervantest - Don Quijotet M.Leigh' muusikalis ,,Mees La Manchast". Esituse tõetruudus, inimlikkus ja sisutihedus näitasid küpse kunstniku loomingulist kõrgtaset. [4; 2008, 03.02] 5 Kunstniku loodud ooperi- või operetiroll - kas pole see kui omalaadne portree, kordumatu oma ainulaadsuses? Georg Otsa kunsti võlu peitub eelkõige selles, et ükskõik millises zanris ta parajasti esines, kasutas ta kõiki oma rikka ande erinevaid tahke ja sulatas laulu kogu oma isiksuse. Iga tema esinemine kujunes nii meil kui ka raja taga omaette kunstisündmuseks. [4; 2008, 03.02] Sagedasti oli Georg Ots külaliseks Moskva Suures Teatris, Leningradi ,,Marinsky" laval, Soome Rahvusooperis jm. Tema kunstile olid avatud suurlinnade parimad
Kõige olulisem erinevus traditsioonilises meetodis on see, et uurimisüksuseks on sotsiaalne nähtus selle terviklikkuses ja loomulikus kontekstis, mitte kategooriatesse jaotatuna ja muutujatega. Juhtumiuurimust kasutatakse nii näiteks psühholoogias, meditsiinis ja juuras ning veel mitmes valdkonnas. Iga distsipliin lisab juhtumiuurimusele omapära. Kvalitatiivse juhtumiuurimuse eesmärk on objekti tundmaõppimine ja esitlemine selle terviklikkuses ja ainulaadsuses. Konteksti kirjeldamiseks kasutatakse enamasti statistilisi andmeid ning andmekogumise meetodi valik on juhitud eesmärgist koguda võimalikult palju ja mitmekesist informatsiooni. Juhtumi määratlemisel on oluline eristada see teistest juhtumitest ja nähtustest. Uuritav juhtum võib olla lihtne või keeruline ning mitmekordsed või kollektiivsed, eristatakse seesmise ja instrumentaalse juhtumiuurimuse tüüpe. Seesmise puhul räägitakse sellisest juhtumist,
“tsiviliseerumise ajalugu”, eesmärk oli näidata, kuidas kunstide ja kommete areng on aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele. Valmisid uurimused inimtsivilisatsiooni arengust täiustumise suunas Johann Gottfried Herder • Üldised seisukohad: ◦ Historismi-printsiip: oluline pole “puhta mõistuse” analüüs, vaid selle ajalooliste avalduste analüüs. ◦ Singulaarsuse-printsiip: asjade mõistmiseks on vaja neid tunda nende ainulaadsuses. ◦ Inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega ◦ Europotsentrismist loobumine: kultuuriajalugu puudutab kogu inimkonda. • Herderi kultuurikäsitlus ◦ Kultuuride mõistmiseks on vaja neid tunda nii nende ainulaadsuses kui ka ajaloolisuses. ◦ Ükski ajastu ei ole teistest parem ning ükski kultuur pole pelk vahend teel teise kultuuri juurde
sajandi teisel poolel arusaam kultuuride ühismõõdutusest ja ajaloolisusest. Kultuuri areng allub tema enda sisemisele loogikale, mis ei ole iseloomult tingimata progressiivne. Hakati uurima konkreetsete kultuuride arengut. JOHANN GOTTFRIED HERDER (1744 1803) Üldised seisukohad Historismi-printsiip: oluline pole "puhta mõistuse" analüüs, vaid selle ajalooliste avalduste analüüs. Singulaarsuse-printsiip: asjade mõistmiseks on vaja neid tunda nende ainulaadsuses. Inimkonna ajalugu = kultuuriajalugu: inimeste areng on seotud kultuuri arenguga, keele ja mõtlemisega Europotsentrismist loobumine: kultuuriajalugu puudutab kogu inimkonda. Kultuurikäsitlus Kultuuride mõistmiseks on vaja neid tunda nii nende ainulaadsuses kui ka ajaloolisuses. Möödunud kultuure tuleb mõista n-ö seestpoolt, tuleb suuta ennast nende sisse tagasi mõelda (Einfühlung)
annaabi.ee 
