sajandil. 12. sajandil piirdus kuningate võim ainult Pariisi lähiümbrusega, kuid Prantsusmaa kirik tahtis toetada monarhia tugevnemist. Saint-Denis` kloostri abt Suger otsustas muuta oma kiriku kaunimaks ja enam palverändureid ligi tõmbavamaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmärgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks "imepärane valgus", mis muudaks "aine ainetuks". 1144. aastal sai valmis Saint- Denis`kloostri kiriku ümberehitus. Seda loetakse gooti stiili sünniks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus suunati rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarele. Travee kohal
1 GOOTI STIIL ARENG JA ISELOOMUSTUS Gooti stiil tekkis Põhja-Prantsusmaal 12. sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut põhja pool Pariisi asus Saint -Denis' klooster. Kloostrikiriku koor ehitati ümber ja õnnistati sisse 1144. aastal. Kloostri abt Suger tahtis luua hoone, mida täidaks uutmoodi, üleloomulik valgus ja kus ''aine muutub ainetuks''. Tahtis toetada usu ja tugevneva kuningavõimu lähenemist ja muuta ka oma kirik populaarsemaks. Arengut võib eraldada kolme etappi: varagootika 12. sajandi teine pool kõrggootika 13. ja 14. sajand hilisgootika 15. sajand ja 16. sajandi algus. Stiil levis edasi Inglismaale, siis Itaaliasse, Hispaaniasse, Saksamaal pääses see mõjule alles 13. sajandi teisel poolel ning meieni jõudis see 13. sajandi lõpp / 14. sajandi algus. Stiili
ehisraamistikuks. Hilisgooti perioodil muutus raamistik väga keeruliseks, koosnedes siirudest, ninadest, sfäärilistest kolm- ja nelinurkadest, leegi ja kalapõiemotiividest (nn. leekestiil, eelkõige prantsuse hilisgootikas) jms. GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Gootika tekkis Prantsusmaal. Esimene gooti süsteemis ehitis põhja pool Pariisi Saint-Denis klooster a. 1144. Idee üleloomulik valgus, ehitis, kus ,,aine muutuks ainetuks". Gootika lähtekohaks on vaimsed eesmärgid. Pariisi Notre-Dame Jumalaema katedraal (alustati 1163, kesklöövi kõrguseks 33m) Täiuslik kõrggootika Pariisi ümbruses 13. sajandil- Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad Reimsi katedraal täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil Amiens'i katedraal Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad):
Arhitektuuri põhi Kuningate galerii tunnusteks on terav kaar ja taevasse pürgiv ilme. Kasutusele Gooti eesmärk oli hoone, mille üksikosade numbrites võeti ka palju erinevaid detaile näiteks väljendatavad vahekorrad oleksid niisama hormoonilised roosaken,kuningagalerii, mis asetseb selle kohal ja seal on nagu universum, mida täidaks imepärane valgus, mis muudaks aine ainetuks. Tallinnas on gooti stiilis Niguliste ja Oleviste kirik Niguliste kirki Saint Denisi kirik´. Ehitatud gootika algusajastul Oleviste kirik Gooti stiilis sakraalehitised Reimsi katedraal amiensi katedraal
1144. a sai valmis Saint-Denis'i kloostri kiriku ümberehitus. Kloostri abt otsustas muuta oma kirik kaunimaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmürgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks 12 ,,imepärane valgus", mis muudaks ,,aine ainetuks". Saint-Denis'is on näha gooti stiili peamisi tunnuseid kõrgena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisem oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuseltvõtt. Teravkaare raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Tema ,,skeletiks" said kaks diagonaalset, traveede kohal ristivat teravkaart, mida nim roieteks
proportsioonid õigemad, liigutused ja poosid loomulikumad. Sarnaseks inimese kujutamise juures jäi riietuse kujutamine, mis kattis endiselt kogu keha täelikult kinni, tähelepanu koondus näole ja kätele. Silmapaistvaim gooti maalikunsti osa oli vitraazikunst, mis õitses tänu kirikute hiigelsuurtele akendele.Värvid olid kirkad ja selged, peamine oli dekoratiivse üldmulje loomine. Valgus muutus eriti sillerdavaks ja toetas igati gooti kiriku eesmärki muuta aine ainetuks. Seinamaal oli gootikas tagaplaanil, populaarsust kogus tahvelmaal, mis võimaldas rõhutada detaile. Gooti kunsti läbivaks jooneks on kõrge kvaliteet. Käsitöö oli kõrge prestiiziga ja väga hästi korraldatud. Keskaegne käsitööline tegi unikaalset tööd, mitte masstoodangut nagu hiljem tööstusettevõtted, käsitöölise ametis ühendati meisterlikud oskused kunstilise väljendusega. Pilet nr. 18 Ülikoolid
annaabi.ee 
