omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (ferrum tähendab ladina keeles rauda). Pidevast kiirest aineringlusest tingituna (või sellest hoolimata) on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Ekvatoriaalse vihmametsa mullad sisaldavad vähe huumust, sest toitained kasutatakse teiste organismide poolt kiiresti ära. Üldised mulla omadused: Raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus Happelised(ph-4,5-5,5) Minereaalainevaesed, sest niiskuse ja soojuse tõttu
okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont . 9. Miks mustmullad väga viljakad? - Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea sõmeraline struktuur. 10. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? - Pidevast kiirest aineringlusest tingituna on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. 11. Kuidas aitab kaasa inimtegevus muldade hävinemisele?- Inimesed tallavad seda kinni oma rasketehnikaga, harivad maad valesti, rajavad karjääre, on katnud selle kruusa, liiva, asfaldi, betooni või mõne muu tehismaterjaliga või hoopis hoonestanud. 12
omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (ferrum tähendab ladina keeles rauda). Pidevast kiirest aineringlusest tingituna on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. 5. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad
nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad Sealses soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas on välja kujunenud punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe väga kiire.Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid,seened või termiidid.Kivimite lagunemine toimub peamiselt porsumise mõjul.Pidevast aineringlusest hoolimata on need mullad üsna väheviljakad,kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne,kui need mulda jõuavad. Taimkate Saar on ajalooliselt saanud vihmametsa katte. Seal kasvab 90% maailmas leiduvatest taimeliikidest.Taimkate on tihe,lopsakas ja liigirikas.Alustaimestik on tänu hiigelsuurtele kõrge võraga igihaljastele puudele üsna hõre.Suuremate puude all kasvavad tihedamalt
punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Pidevast kiirest aineringlusest tingituna (või sellest hoolimata) on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Taimestik Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib
Tavaliselt on järvede vee üldaluselisus süvakihtides kõrgem kui pinnavees. Tähtis vees olev mineraalaine on ka kaltsium. Kõige kaltsiumivaesemad on raba- ja liivikute järved, kõike kaltsiumirikkamad tugeva läbivooluga moreenmaastiku järved. Kaltsiumikarbonaadid omavad olulist osa veekogu keemilises puhversüsteemis- stabiliseerivad vee aktiivset reaktsiooni ja seovad vette sattuvad fosforiühendid. Antud protsess pidurdab järvede eutrofeerumist, kuna osa fosforit viiakse aineringlusest välja. Samuti on väga varieeruv ka järvede vee orgaaniliste ainete sisaldus. Kõige madalam on see heledaveelistes nõmmejärvedes, näiteks Nohipalu Valgjärves ja kõige kõrgema orgaaniliste ainete sisaldusega aga rabajärved ning pruuniveelised järved Põlvamaal. Järvevees sisalduv orgaaniline aine võib olla tekkinud kohapeal või sissekantud. Eesti järvede vees on ka biogeenide sisaldus kõrge, seda tõendab vetikate ja suurtaimede vohamine paljudes väikejärvedes
piiridesse. Kõige kaltsiumivaesemad on raba- ja liivikute järved (Loosalu ja Nohipalu Valgjärv) kõige kaltsiumirikkamad tugeva läbivooluga moreenmaastiku järved (Liinijärv, Kariste jt). Palju kaltsiumi on ka endistes merelahtedes. Kaltsiumkarbonaadid omavad olulist osa veekogu keemilises puhversüsteemis, stabiliseerides vee aktiivset reaktsiooni ja sidudes vette sattuvaid fosforiühendeid. See protsess pidurdab järvede eutrofeerumist, sest osa fosforit viiakse aineringlusest välja. 7 Väga varieeruv on ka järvede vee orgaaniliste ainete sisaldus. Kõige madalama orgaaniliste ainete sisaldusega on heledaveelised nõmmjärved (Nohipalu Valgjärv), kõige kõrgemaga aga rabajärved ja pruuniveelised järved Põlvamaal. Suurim orgaaniliste ainete sisaldus on kindlaks tehtud Rummu ja Viroste järvedes.Kihistunud veega järvedes on orgaaniliste ainete sisaldus tavaliselt suurem ülemistes veekihtides
6% ja ülejäänud 18%. Indoneesia on suhteliselt mägine ning head tingimused põllumajandusega tegelemiseks on vaid suurte jõgede aladel ning vulkaanilistes piirkondades. Mujul on liigniiskuse ja soostumise tõttu enamasti istandused. Paiknemine ekvatoriaalses kliimavöötmes võimaldab saada 2-3 saaki aastas. Seal on väga soodne kliima põllumajanduseks-palju päikest ja vihma. Vegetatsiooni periood kestab aastaringi. Pidevast kiirest aineringlusest tingituna (või sellest hoolimata) on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad.Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja
suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; Laguahel doonorkontrollitud süsteem. Lauguahela organismid ei mõjuda toiduobjekti populatsioonide tihedust. (Üksikud erandid - nekrotroofsed parasiidid (kombineerivad +- ja +0 interaktsioone), on peremehe elusoleku ajal parasiidid, pärast peremehe surma söövad edasi surnud peremeest.) · Saprotoofsed organismid toituvad juba surnud organismidest; lagundavad; oluline lüli aineringlusest; [1m 2 parasvöötme metsas 1000 liiki; 10 000 000 nematoodi, 100 000 hooghännalist, 50 000 suuremat selgrootut (vihmauss, kakand)] Detriit esialgse struktuuri säilitanud orgaaniline aine(lehed, kõrred, laip vms). · Detrifoorid söövad sellist orgaanilist ainet; toodavad toitu tõelistele lagundajatele (vihmauss); · Tõelised lagundajad mikroobid lõpetavad laguahela
annaabi.ee 
