Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käina köstri teise lapsena (üldse oli neid 13). 6- aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit, 9- aastaselt katsetas juba komponeerimisega. Haapsalu kreiskoolis sai ta esimest süstemaatilist klaverimänguõpetust sakslannast pianistilt K. v. Gernettilt. 1883. a. viibis Haapsalus Peterburi konservatooriumi professor V. Siecke, kes, tutvunud noore Tobiase loominguliste katsetustega, soovitas talle astuda konservatooriumi. Ainelistel põhjustel tuli aga Tobiasel esialgu sellest loobuda ning ta sooritas Tallinna gümnaasiumi juures koduõpetaja eksamid. Alles 1893. a., kui Tobias oli saanud 20- aastaseks, avanes tal võimalus astuda sakslasest metseeni toetusel Peterburi konservatooriumi. Juba üliõpilaspõlves tunti teda hea improvisaatorina ja muusikaliteratuuri tundjana ning vaimuka vestluskaaslasena. Tobias lõpetas konservatooriumi nelja aastaga, 1897. a. Diplomitööks kirjutas ta kantaadi"Johannes Damaskusest"
tajub vaatleja ilma eriliste abivahenditeta. • Valdkonnad, mida klassikaline füüsika seletada ei suutnud kuulusid mikro- ja megamaailma. Uus, kaasaegne füüsika, asus uurima aatomeid (mikromaailm) ning mõõtmatut ruumi (megamaailm). Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast – mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast (ld relātīvus Massi ja energia samaväärsus • Aine tunnuseks on see, ainelistel kehadel on kindlad mõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on temas kindla massiga aineosakesi ning seda suurem on keha kui terviku mass. • Mass on aineliste objektide üldkoguse loomulikuks mõõduks, kõige üldisemaks olemasolu väljendavaks suuruseks. Rangelt peaksime siiski ütlema, et aineliste objektide olemasolu, aine mingi kindel kogus avaldub vaatleja aistingutes
puhtalt mateeria enda füüsikast. Füüsikast on ju teada, et aine ja väli ( mis on mateeria põhivormid ) on üsnagi erinevate omadustega ( kuid on ka sarnasusi ) ja need erinevused kanduvad üle ka erinevate liikide elusorganismide elutalitlusse. Väljadel on võrreldes ainega mõningaid erilisi oma- dusi. See tähendab seda, et kui elusorganism eksisteerib ainult väljana ( sõltumata närvitegevuse arengust ), siis omandab ta ka välja füüsikalised omadused, mis ainelistel elusorganismidel ( koosnevad aineosakestest ) puuduvad. Näiteks elektriväljale iseloomulikud omadused amorphus- olend reageerib ümbritsevale keskkonnale ( ja käitub ) kui elektriväli. Näiteks amorphusolendil on võime tungida läbi füüsiliste kehade, näiteks läbida seinu või isegi inimesi nagu seda teevad osakesed potentsiaalibarjääri läbiminekul. Järelikult läbitakse ainet ühte 93 mateeria vormi
puhtalt mateeria enda füüsikast. Füüsikast on ju teada, et aine ja väli ( mis on mateeria põhivormid ) on üsnagi erinevate omadustega ( kuid on ka sarnasusi ) ja need erinevused kanduvad üle ka erinevate liikide elusorganismide elutalitlusse. Väljadel on võrreldes ainega mõningaid erilisi oma- dusi. See tähendab seda, et kui elusorganism eksisteerib ainult väljana ( sõltumata närvitegevuse arengust ), siis omandab ta ka välja füüsikalised omadused, mis ainelistel elusorganismidel ( koosnevad aineosakestest ) puuduvad. Näiteks elektriväljale iseloomulikud omadused amorphus- olend reageerib ümbritsevale keskkonnale ( ja käitub ) kui elektriväli. Näiteks amorphusolendil on võime tungida läbi füüsiliste kehade, näiteks läbida seinu või isegi inimesi nagu seda teevad osakesed potentsiaalibarjääri läbiminekul. Järelikult läbitakse ainet ühte mateeria vormi
puhtalt mateeria enda füüsikast. Füüsikast on ju teada, et aine ja väli ( mis on mateeria põhivormid ) on üsnagi erinevate omadustega ( kuid on ka sarnasusi ) ja need erinevused kanduvad üle ka erinevate liikide elusorganismide elutalitlusse. Väljadel on võrreldes ainega mõningaid erilisi oma- dusi. See tähendab seda, et kui elusorganism eksisteerib ainult väljana ( sõltumata närvitegevuse arengust ), siis omandab ta ka välja füüsikalised omadused, mis ainelistel elusorganismidel ( koosnevad aineosakestest ) puuduvad. Näiteks elektriväljale iseloomulikud omadused – amorphus- olend reageerib ümbritsevale keskkonnale ( ja käitub ) kui elektriväli. Näiteks amorphusolendil on võime tungida läbi füüsiliste kehade, näiteks läbida seinu või isegi inimesi nagu seda teevad osakesed potentsiaalibarjääri läbiminekul. Järelikult läbitakse ainet – ühte mateeria vormi
annaabi.ee 
