spektroskoopiaks. 26. Miks on oluline ainete koostise määramine? Ainete koostise teadmine on oluline mitmetes eluvaldkondades: farmaatsia, metallurgia, kriminalistika, keemia jt. Selleks, et vältida ohtlikke olukordi. 27. Millised eelised on spektraalanalüüsil võrreldes keemiliseanalüüsiga? Spektraalanalüüsil on keemilise analüüsi meetoditega võrreldes palju eeliseid: SA ei mõjuta ainete keemilist koostist, samuti piisab analüüsiks väikesest ainekogusest; ainete koostist saab uurida ka eemalt, ilma ainet laborisse toomata (see lubab uurida taevakehade koostist).
mlahustunud aine = p · mlahus mpuhas aine = p · maine Näiteülesanne Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 2,5%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Saagis ja kadu Reaalselt ei toimu reaktsioonid kunagi täielikult võrrandi järgi arvutatud teoreetiline kogus on suurem kui tegelikult tekkinud ainekogus Saagis näitab, mitu protsenti moodustab tegelikult tekkinud ainekogus teoreetiliselt võimalikust ainekogusest saagise% + kao% = 100% tegelik kogus saagis = ·100% teoreetiline kogus Näiteülesanne 1 Kui suur on reaktsiooni saagis, kui 8 g vääveldioksiidi oksüdeerimisel saadi 7 g vääveltrioksiidi? Näiteülesanne 2 Mitu dm3 ammoniaaki tekib 4,48 dm3 lämmastiku reageerimisel vesinikuga, kui kaod on 40%? Näiteülesanne 3 Mitu kg raud(III)oksiidi tuleb süsinikoksiidiga
135 Reaktsioonivörrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet (gaaside korral ka ruumalade suhet). Lahus = lahusti + lahustunud aine 100% 135 NB! Kui ei ole eraldi ôeldud, siis kâib protsent massi kohta (s.o massiprotsent)! Saagis nâitab, mitu protsenti moodustab tegelikult tekkinud ainekogus teoreetiliselt vôimalikust (vòrrandi jargi arvutatud) ainekogusest. Saagiseprotsent + kaoprotsent = 100% tegelik kogus teoreetiline kogus 18.1. Lahuste protsentarvutused Mârkus. Alljârgnevate nâidete juures kasutatakse protsentide arvutamisel vôrret. Vôimalik on lahendada ka teisiti (arvutada I % kaudu vôi valemi abil). 1. Mitme protsendiline lahus saadi, kui 380 g vees lahustati 20 g soola? Lahuse mass : 380 g + 20 g = 400 g Koostame vôrde: 400 g — 100% 20g- x
Liitiumi, naatriumi, kaaliumi, rubiidiumi, tseesiumi leekreaktsioonid (Pildiallikas: http://flickr.com/photos/37388341@N00/sets/214153 ) Selliste leekreaktsioonide abil on võimalik leelismetalle küllaltki lihtsalt kindlaks teha. -10 Leekreaktsioon on väga tundlik, sest selle teostamiseks piisab juba 10 grammisest ainekogusest. Leegi värvuse muutumine on seletatav asjaoluga, et kuumutamisel ühendid lenduvad ja nende aatomid ergastuvad. Ergastumise tagajärjel lähevad aatomid taas madalama energiaga olekusse. Selle ülemineku momendil nad kiirgavadki iseloomuliku värvusega valgust. 1.2 Leelismetallide leidumine looduses Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu. Küll aga neid esineb väga paljude ühendite koosseisus
n20 murdumisnäitaja 20C t uuritava lahuse t-tuur Iga refraktomeeter tuleb enne kasutamist kalibreerida e viia mõõtskaala näit vastavusse murdumisnäitaja tegeliku väärtusega.. Selleks kasutatakse vett. Vee murdumisnäitaja peab olema vähemalt 1,333 õhu suhtes. Miinuseks on väike tundlikkus ja valimatus. Kahe aine segus ühte kindlat ainet ei ole võimalik määrata. Plussiks on ääretu lihtsus. Piisab väga väikesest ainekogusest (tilgake). Sellega saab ka määrata kõiki aineid, mis pole optiliselt aktiivsed, pole redoksomad-ga, ei ole värvilised ega oma UV-alas iseloomusikke neeldumimax-me, nagu pasljud suhkrud (sahharoos) Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1.2 POLARIMEETRIA. Polarimeetria füüsikaline alus on ainete optiline aktiivsus.
Sellisteks aineteks on näiteks pinnasesse sattunud ning sinna ladestunud õlid ja taimekaitsevahendid (herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid jm). Inimtegevuse kaudu satub pinnasesse ka plastikut, klaasi, metalli ja muid sarnaseid lisandeid, mis küll ei kujuta otsest ohtu taimedele, kuid võivad pinnaste töötlemise käigus ohustada inimest ennast. Taimekaitsevahenditelt eeldatakse, et nad pinnases teatud kindla aja jooksul lagunevad. Aega, mille jooksul laguneb pool pinnasesse viidud ainekogusest, nimetatakse poolestusajaks (T 50). Kiiresti lagunevateks loetakse taimekaitsevahendid, mille poolestusaeg on kuni 1 nädal; eriti aeglaselt lagunevate preparaatide poolestusaeg on umbes 8 kuud. Silmas tuleb pidada, et preparaatide kasutusjuhistel antud lagunemisaeg ei lange alati kokku tegeliku, looduses toimuva lagunemise ajaga. Looduses mõjutavad preparaatide lagunemist näiteks mulla reaktsioon, katioonivahetuse potentsiaal,
annaabi.ee 
