Küsimisi õpetajate koolituse asjus. (J.Orn, 1994, Haridus) Kuidas saada heaks õpetajaks: Enne, kui saada õpetajaks, tuleb saada Inimeseks. Sügavate ja kaasaaegsete ainealaste teadmisteta ei saa juttugi olla õpetajast. Psühholoog väitis, et õpetaja ilma psühholoogiata on nagu pime teejuhita. Õige on aravata ja öelda, et õpetaja ei õpeta ainet, vaid õpilast, et õpilane ei ole mitte objekt, vaid on subjekt ja et kool ei tohi ola ainekeskne, vaid peab olema õpilaskeskne. Õpetaja ei anna ainult teadmisi, vaid nö. kasvatab õpilast, anna ülevaade elust, suunab. Psühholoogi väide pimedast on õige, kuna õpetaa peaks aru saama, et õpilane on inimene nagu ka temagi. Peaks olema inimlik. (J.Orn, 1994, Haridus, 12 lk) Millele tugineda? Mitte õpilased ei peaks me olema, meie kohustus on praeguses olukorras olla õpilajad, olla uurijad, kellel on midagi olulist küsida meie kooli, meie õpetajate ja meie
dialoogil põhinev protsess Ainekeskne arendab kommunikatiivseid inimesed õpivad üksteist jälgides, stimuleerimine pakkumine tagasiside andmine
kummutamise poole ning tahtis luua metodoloogiliselt uue isiksuse arengu keskset kontseptsiooni. Tema peamiseks panuseks võibki lugeda õpetamise metoodika moderniseerimist, et õppimine väljuks ainekesksuse raamidest ning muutuks õpilase jaoks loogilisemaks ning lihtsamaks. Heino Liimets mõistis kasvatust kui tingimuste loomist arenguks, kui õpilase elutegevuse organiseerimist. Inimene õpib ja areneb aktiivse tegevuse kaudu. Kuiv ainekeskne õpetamine pärsib isiklikku arengut ning sellest tuleks hoiduda. Sõnum tänapäeva Liimetsa teaduslikule mõtlemisele oli väga iseloomulikuks võime näha kaugele ette oma teadusharu arengut ning seal tulevikus esile kerkida võivaid uusi probleeme. Selle ettenägevuse tõttu on tema teooriad aktuaalsed ja värsked ka tänapäeval. Tema ideid vabamast koolist on hakatud aina rohkem rakendama, võttes näitena kasvõi aina
kaugemas tulevikus, lähtuvalt regionaalselt ja riiklikult sätestatud haridusprioriteetidest ning konkreetsetest võimalustest (ressursid, tingimused). Haridusstandard: Hariduslik miinimum vastavas ainevaldkonnas ajaliselt piiritletud õppetsükli (nt kooliaste või klass) lõpus, mida tavaliselt määratletakse minimaalse nõutava hulga teadmiste ja oskustega ning suutlikkusega seda iseseisvalt kasutada. Õppekava mõiste määratlemine rõhuasetusest lähtuvalt: · Ainekeskne õppekava(iga õpetaja oma aine eest) · Kompleksõppekava(lähtuvalt ainevaldkonnast, koos teiste õpetajatega) · Probleemikeskne õppekava(kogu õpetuse sisu on jagatud erinevate probleemide või projektide ümber, õpetajad on saanud vastava ettevalmistuse. Probleemiks see, et kõiki aineid pole võimalik probleemide ümber siduda). · Aktiivõppekava(spets ettevalmistuse saanud koolid, õpetajad. Lõuna-Eestis hästi palju. Õppekava liigid:
Algtõdede meelespidamise raskused Vead pikkades tehetes (nt jagamisel) 3.integratiivsed protsessid ja keelega Raskused mitmekohaliste arvude lugemisel seotud raskused Võimetus teha järeldusi Raskused kümnendmurdude olemuse mõistmisel Raskused suulistes ülesannetes 2. Ainekeskne matemaatika algkursuse omandamisraskuste uurimise pedagoogilis- psühholoogiline suund. O. Magne (1991, lk. 25) eristab psühholoogilisest aspektist ainult kahte peamist vigade tüüpi: - vead, mis tekivad ebakorrektse loogilise mõtlemise tagajärjel - hooletusvead. Radatz käsitleb vigu informatsiooniprotsessi vaatenurgast ja annab järgmised vigade liigid: arvutusoskusele eelnevate oskuste, faktide ja mõistete puudulikkusest tulenevad vead: puuded
ühesugused. Ma ise arvan, et pole ei parem ega halvem kui enamik teisi, aga ma tean, et kui paneksin paberile kõik oma teod ja iga viimasegi peast läbi lipsanud mõtte, siis peetaks mind kõlvatuse kehastuseks, kirjutab William Somerset Maugham (2004) oma raamatus "Kokkuvõtteks". Kasvatuse kesktee Lapsekeskne pedagoogika alustas oma võidukäiku must-valge võtmes vastandamistega: vana versus uus; autoritaarne versus demokraatlik; ainekeskne versus lapsekeskne; distsipliin versus vabadus; tuupimine versus loovus; stimuleerimine versus huvi, autoriteet versus partnerlus jms. Tont, mille vastu võitlusse tormati, ei olnud mitte reaalne, vaid pigem mõttekonstruktsiooniline. Võtame näiteks autoriteedi-küsimuse. Miks see vajalik on? Sellepärast, et laps on järeleaimaja, kes otsib abi ja tuge. Ta ei tunne maailma ega asju, ei oska vahet teha hea ja
annaabi.ee 
