oma intellekti arengust; 5) konstrueerima eeskuju ja näidise alusel; 6) võrdlema oma tegevuse tulemust etaloniga; 7) õppima koostegevuses või juhendatult koos teistega, õppima jälgima kaaslaste ja oma tegevust ning hindama resultaati; 8) lahendama praktilisi probleeme ja tegema valikuid." Need eesmärgid saavutatakse järgmiste meetodite abil: "4.2. Toimetulekuõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, milles keskendutakse ainekavades märgitud tegevustele ja teemadele. 4.4. Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kahe õppeaasta võrra kuni 32 nädalatunni ulatuses igal õppeaastal. Täiendavate õppeaastate kohustuslike ja valikainete kohta koostatakse jätkuvalt õpilasele individuaalne õppekava. 4.5. 1.2. klassis jaguneb õpetus tegevusvaldkondadeks, 3. klassist kuni põhikooli
Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus. (5) Riiklikus õppekavas on järgmised ainevaldkonnad: 1) keel ja kirjandus; 2) võõrkeeled; 3) matemaatika; 4) loodusained; 5) sotsiaalained; 6) kunstiained; 7) tehnoloogia; 8) kehaline kasvatus. (6) Riiklikus õppekavas määratletud üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist kirjeldatakse detailsemalt kooli õppekava üldosas ning klassiti esitatud ainekavades. (7) Ainekavades esitatakse nii kooliastmete õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele tagasisidet. § 5. Õppimise käsitus (4) Õpet kavandades ja ellu viies: 1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja
1. Lähisuhtevägivalla koolitusevajaduse ja õppekava arenduse uuring seitsmes erinevas Euroopa riigis (vastas 104 kõrgkooli õppejõudu) viidi läbi eesmärgiga selgitada välja täienduskoolituse ja -õppekava arendamise vajadus. Uuringu tulemused näitasid, et õppekavades on lähisuhtevägivalla temaatikale pööratud vähe tähelepanu ja õppejõud vajavad vastavat täienduskoolitust. 47%-l õenduseriala õpetajate ja 25%-l sotsiaalala õpetajate ainekavades puudus lähisuhtevägivalla teema. Samuti oli sotsiaalala õpetajate vajadus koolituse järele suurem: 67% sotsiaalala õppejõududest ja 59% õenduse õppejõududest leidsid, et koolitus on väga vajalik; 2. Valmis voldik HEVI projekti ja lähisuhtevägivalla teemal; 3. Pidevalt uuendati infot projekti kodulehel; 4. Toimusid projekti meeskonna kohtumised nii siseriiklikud kui rahvusvahelised seminarid; 5
-strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust; (4) Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus. (7) Ainekavades esitatakse nii kooliastmete õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel või osaoskuseti. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele sõnalist tagasisidet. Punktis kaks on esile toodud õpetaja, kooli ja kodu koostöö, mis on eriti tähtsal kohal HEV vajaduste rahuldamisel. 3.3 omab tähtsat rolli HEV puhul, kus isik peaks õppima ise toime tulema
, Sapatsuk I., Vaask S., Vihalemm T., Villa I. (2009). Laste ja noorte toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts Maser, M. (2004). Kooliõpilaste tervisekäitumine. 2001/2002. õppeaasta uuring. Tartu: Tervise Arengu Instituut Püssa, T. (2005). Toidutoksikoloogia. Tartu: Halo Kirjastus Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T. (2001). Meditsiiniline Biokeemia I osa. Tartu: Kirjastus Avita. Vaher, Maili (2011). Valkude teema põhikooli ja gümnaasiumi ainekavades, õpilaste teadmised valkudest. Magistritöö. Tartu Ülikool. Kättesaadav: http://www.ut.ee/biodida/magfail/maili_vaher_bioloogiaop_magtoo2011.pdf, 1.05.2012 Vihalemm, T., Villa, I. (2006). Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduste Selts, Tallinn Vilkmaa, M., Hein, K. (2003). Bioloogia Gümnaasiumile I osa. Tartu: Eesti Loodusfoto Villa, I. (2010). Cardiovascular health-related nutrition, physical activity and fitness in Estonia
tõekspidamisi ning rikastades mõtte- ja tundemaailma; 10) suudab kujundada ja väljendada isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste arvamust; 11) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sõna- ja käsiraamatuid. 1.2. Ainevaldkonna õppeained ja nende maht Ainevaldkonna õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt õpitakse 1.9. klassini, kirjandust 5. 9. klassini. Ainekavades esitatud taotletavate õpitulemuste ja õppesisu koostamisel on aluseks võetud arvestuslik nädalatundide jagunemine kooliastmete ja ainete kaupa järgmiselt: I kooliaste eesti keel 19 nädalatundi II kooliaste eesti keel 11 nädalatundi kirjandus 4 nädalatundi III kooliaste eesti keel 6 nädalatundi kirjandus 6 nädalatundi Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees määratakse kindlaks kooli õppekavas
teksti mõistmine ja loome) täitmisega, vaid eeldab orienteerumist suhtlussituatsioonides, partneri ütluste pragmaatilise tähenduse mõistmist, suhtlussituatsiooni sobiva ütluse loomet ja/või etiketisuhtlemise nõuetele vastava repliigi valikut. Lastele tekitab probleeme varjatud eesmärkide ja kaudsete ütluste mõistmine. Lihtsustatud (abiõppe) õppekavas on suhtlusoskuse kujundamise eesmärgid esitatud üldosas, emakeele ning elu- ja olustikuõpetuse ainekavades. Üldosa nõuete täitmine on kõigi pedagoogide ülesanne. Reaalseid suhtlussituatsioone ja situatsioonikirjeldusi analüüsides pööratakse laste tähelepanu järgmistele situatsioonitunnustele: koht, aeg, osalejad, eesmärk, strateegia, sisu, ütluse sõnastus, tulemus. Suhtlemisõpetuse töövõtted jaotatakse üldistatult järgmistesse rühmadesse: situatsioonikirjelduste analüüs, suhtlemisülesannete täitmine, mängud ja lavastused
annaabi.ee 
