Anna Pertel 134823YASB Avogadro arv Avogadro arv (tähis: Na) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12C. Süsinik-12 on aluseks võetud sellepärast, et selle aatommassi on saadud mõõta täpsemalt kui ühegi teise elemndi massi. Avogadro arvu täpset väärtust ei ole tänapäeva
ideaalsetena suurtel hõrendustel. Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena ainult kindlas temperatuuri vahemikus. ------Mida näitab Ideaalse gaasi olekuvõrrand? kus p on rõhk, V on ruumala, ν on gaasi hulk moolides, T on absoluutne temperatuur, R universaalne gaasikonstant (=8,3145 J/(mol·K)). ------Mis on Avogadro arv? Avogadro arv on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv ühes moolis ainehulgas (tähis on NA ja ligikaudne väärtus 6,0221415 × 1023 mol-1). ------Boyle'i - Mariotte'i seadus ------Gay - Lussac'i seadus ------Charles'i seadus ------Kuidas tekib aur? Alati on olemas kindel hulk molekule, mille kineetilisest energiast piisab vedeliku pinnalt väljumiseks. Need molekulid moodustavad vedeliku pinna kohal gaasilise keskkonna, mis nimetatakse auruks. Auru tekkimise eelduseks on vedela faasi olemasolu.
lahustunud molekulide adhesioon pinnale.[1] See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sarnaselt pindpinevusega on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Ainehulgas on aatomid iooniliste, kovalentsete või metalliliste sidemetega seotud teiste sama aine aatomitega. Adsorbendi pindmised aatomid pole täielikult ümbritsetud, mistõttu saavad seonduda adsorbaadiga. Sideme iseloom sõltub osavõtvatest ainetest, adsorptsiooni jaotatakse tavaliselt füüsikaliseks adsorptsiooniks (iseloomulikud nõrgad van der Waalsi jõud) ja kemosorptsiooniks (iseloomulikud kovalentsed sidemed). Füüsikaline adsorptsiooni alla kuuluvad ka
Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA. Molaarruumala ühe mooli aine ruumala; tähis Vm; ühe mooli gaasilise aine ruumala 22,4 dm3. Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. Kovalentne side ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentne polaarne side erinevate mittemetallide vahele moodustuv. Kovalentne mittepolaarne side samade mittemetallide vahele moodustuv.
Molekulmass - Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü). Mool - Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 10astmes23) loendatavat osakest. Molaarmass - Keemilise aine molaarmass on ühe mooli aine mass grammides. Gaasiliste ainete molaarruumala 22.4 l/mol Avogadro arv - Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. 6.02 * 10 astmes 23 Keemiline side - Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Mittepolaarne keemiline side kui elektronegatiivsuste erinevus on 0. Enamasti ühe ja sama elemendi vahel. Polaarne kovalenente side Kui elektronegatiivsuste erinevus on 0-1,7. Enamasti mittemetallide vahel. Iooniline side Kui elektronegatiivsuste erinevus on >1,7, enamasti metalli ja mittemetalli vahel.
ainevahetus organismide ja nende vahetu keskkonna vahel. ( kõige olulisem osa on väikese ulatusega. Taimed, muld mis laguneb võetakse koheselt uuesti kasutusele). Gaasiline tsükkel reservfond on atmo- ja hüdrosfääris (C, O, N). Setteline tsükkel reservfonf on maakoores (P, S). Aineringe kiirus ja varude suurus. Käibe: Käibe kiirus mingi aja jooksul vabanenud aine osatähtsus kogu ainehulgas. Käibe kestlus kogu ainehulga ringe aeg. Maailmamere tsirkulatsiooni kujundab soojade ja külmade hoovuste liikumisel. Siit tuleneb kõrbete tekkimine ekvaatori läheduses mida põhjustab külm hoovus. Samas liiguvad ka sügavad ja külmad veemassid pinnale. Atmosfäärides õhumasside liikumine. Ekvaatori suunas liiguvad väiksemad õhumassid tagasi. Sest alaline õhu liikumine on kõige suurem ekvaatoril. Balticumis liigub suunaga läänest-itta õhumassid
Veel mõõdetakse seda atmosfäärides (atm) ja baarides (bar). RUUMALA – Füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha mahtu või aine mahulist kogust. Tähiseks on V ja ühikuks m3. BOLTZMANNI KONSTANT – Füüsikaline konstant, mis seob omavahel aineosakese energia ja aine temperatuuri. Tähiseks valemis on k. k=1,38*10-23 J*K (džaul korda kelvin). UNIVERSAALNE GAASIKONSTANT – Ideaalse gaasi paisumistöö. Tähiseks R. R=8.3 J*K*mol AVOGADRO ARV – Aineosakeste arv 1-moolis ainehulgas. Tähiseks NA. Avogadro arv on 6,02*1023. PIKKUS – Füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid. Tähis l ja ühik on 1 meeter. TIHEDUS – Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Sümboliks on roo ja ühikuks kg/m3. Valemiks on roo=m/V MOLEKULIDE KONSENTRATSIOON – Molekulide arv ühes kuupmeetris. Tähis n või N. ÜHE MOLEKULI KESKMINE KINEETILINE ENERGIA – KASULIK TÖÖ – Töö, mida tehakse ilma kasutegurita.
Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel, ainult kindlas temperatuuri vahemikus. 20. Mida näitab Ideaalse gaasi olekuvõrrand? -Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand) on võrrand kujul pV =vRT , kus p on rõhk, V on ruumala, v on gaasi hulk moolides, T on absoluutne temperatuur, R universaalne gaasi konstant (R=8,3145 J/(mol*K)) 21. Mis on Avogadro arv? -Aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv ühes moolis ainehulgas (tähis NA ja ligikaudne väärtus 6,0221415 x 1023 mol-1) -Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12 C 22. Boyle'i - Mariotte'i seadus -Jääval temperatuuril on antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis konstantne. pV=const, kui T=const -Kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda 23. Gay - Lussac'i seadus -Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse
reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus, raua roostetamine)) 4. Segud, elemendid, ühendid mis need on keemias? 5. Kordsete suhete seadus. Kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu keemilist ühendit, siis ühe elemendi kaalulised hulgad, mis neis ühendites vastavad teise elemendi ühele ja samale hulgale, suhtuvad omavahel nagu väikesed täisarvud. 6. Mool ja Avogadro arv. Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1- moolises ainehulgas. 6,02 * 10 astmel 23. Mool - aine hulk, mis sisaldab 6.02× 1023 ühe aine osakest (molekuli või aatomit). Moolide arv - n, mol (ka n, mol) 7. Aatomi tuum ja isotoobid. · Ühesuguse prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga elemente nimetatakse · isotoopideks. Elektronide arv aatomis võrdub prootonite arvuga, seega on aatomi summaarne laeng 0 aatom on elektriliselt neutraalne 8. Avogadro seadus. Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus
Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonis tekkivate gaasiliste ainete ruumalad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. Ruumalade suhe on määratud koefitsientidega keemilise reaktsiooni võrrandis. 2 H2(g) + O2(g) ==> 2 H2O(g) Näit. antud: VO2= 12 L 10 dm3 5 dm3 10 dm3 VH2O= ? 2 : 1 : 2 VH2O= 2*VO2 = 24 L Avogadro seadus ja Avogadro arv. Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. Kindlalt temperatuuril ja kindla rõhu all on kõikide gaaside moolruumalad võrdsed. Näiteks normaalrõhul on null kraadi Celsiuse juures meelevaldse gaasi ühe mooli ruumala 22,421 liitrit. 1 Aatomi ehitus ja sellest tulenevad ainete ning molekulide omadused.
annaabi.ee 
