60ndatest alates Tuglas saavutab taas oma kirjandusliku tausta. Paguluses on suhtumine nendesse positiivne. Noor Eesti on enesekoloniseerimise projekt. Opositsioonis eelnevate seisukohtadega. Hennaste kontseptsioonis on see negatiivne. 23. Fr. Tuglase müüt-novellide poeetika (filosoofiline alus, teemad, põhikujundid jms) Tuglase kirjanikunatuuris leiduv andeomadusi, mis tegid novelli talle eriti lähedaseks. Tuglase novelle iseloomustavad realistlik täpsus lüürilis-tundelise aineesituse kõrval, terav detailimeel, tugev keskendatus ja inimsaatuste otsustavate murdehetkede valimine novelli sisuks. Realistlike ja uusromantiliste novellide kujutamislaadis ja stiilis on küll märgatavaid erinevusi, kuid žanri põhireegleid on Tuglas jälginud mõlemas laadis. Tema novellistikuulsus tugineb eelkõige uusromantilistele novellidele kus eesti uusromantiline proosa saavutab oma kõrgtaseme. Uusromantilise novellitüübi
,,Kalevipoeg" pani kindla aluse algupärase eesti kirjanduse arengule ja eepose tähendusrikkust ning mõju on rõhutanud paljud hilisemad kirjanikud. Mõjurikka tähendusega on ,,Kalevipoeg" olnud eesti kujutav kunsti ajaloos. 12. Fr. Tuglase müüt-novellide poeetika Tuglase kirjanikunatuuris leiduv andeomadusi, mis tegid novelli talle eriti lähedaseks. Tuglase novelle iseloomustavad realistlik täpsus lüürilis-tundelise aineesituse kõrval, terav detailimeel, tugev keskendatus ja inimsaatuste otsustavate murdehetkede valimine novelli sisuks. 8 Realistlike ja uusromantiliste novellide kujutamislaadis ja stiilis on küll märgatavaid erinevusi, kuid zanri põhireegleid on Tuglas jälginud mõlemas laadis. Tema novellistikuulsus tugineb eelkõige uusromantilistele novellidele kus eesti uusromantiline
Elas Eestis ja Saksamaal, E.Vilde ,,Kogutud teosed" ilmusid 33 köites 1923-35. Looming jaguneb kolme perioodi: - 1882-1895 - järkjärguline lähenemine realismile, meisterlikkuse saavutamine, süvenemine sotsiaalsetesse probleemidesse - 1896-1912 - väljakujunenud realist, oma teostega tõstis kriitilise realismi eesti kirjanduses valitsevale kohale - 1912- - areng psühholoogilise sügavuse, meisterlikuma karakterkujunduse ja aineesituse tiheduse suunas. Noore Vilde esteetilisi tõekspidamisi kujundasid Tallinna Linnateatri lavastused ja saksa klassikaline kirjandus, draamateosed eriti. Tajus kaasaja kirjandusliku maitse madalust ning tajus, et rahvusliku liikumise ideaalide ja reaalse tegelikkuse vahele oli tekkinud sügav kuristik. Toetus oma loomupärasele fabuleerimisoskusele ja jutustamisandele. Oma varasema loomingu on Vilde jaganud
tagasi realistliku loomingulaadi juurde F. Tuglas. Ainestikult oli eesti romaan 1930-ndate aastate lõpul mitmekesisem kui kunagi varem. · 1930-ndail aastail tuli proosasse palju uusi autoreid. Neist tähtsaimad on Aadu Hint ja Karl Ristikivi. A. Hindi esikromaan "Pidalitõbi" (1934) oli ainestikult uudne ja kujutamislaadilt kaasahaarav. K. Ristikivi esikromaan "Tuli ja raud" (1938) äratas tähelepanu sugestiivse aineesituse poolest. · Novellizanr säilitas 1930-ndail aastail kõrge taseme, kuigi jäi proosa üldpildis järjest rohkem pealetungiva romaani varju. Väljapaistvaid novellikogusid avaldasid ka romaanikirjanikud A. Jakobson ja A. Mälk. · Tunduvalt elavnes reisikirjade ja mälestuste kirjutamine. Reisiraamatute autoritest on mainimisväärsemad F. Tuglas ja J. Semper. Populaarse mälestusteraamatule seeria avaldas 0. Luts (kokku 13 köidet).
Romaaniga "Väike Illimar" (1937) pöördus tagasi realistliku loomingulaadi juurde F. Tuglas. Ainestikult oli eesti romaan 1930-ndate aastate lõpul mitmekesisem kui kunagi varem. · 1930-ndail aastail tuli proosasse palju uusi autoreid. Neist tähtsaimad on Aadu Hint ja Karl Ristikivi. A. Hindi esikromaan "Pidalitõbi" (1934) oli ainestikult uudne ja kujutamislaadilt kaasahaarav. K. Ristikivi esikromaan "Tuli ja raud" (1938) äratas tähelepanu sugestiivse aineesituse poolest. · Novellizanr säilitas 1930-ndail aastail kõrge taseme, kuigi jäi proosa üldpildis järjest rohkem pealetungiva romaani varju. Väljapaistvaid novellikogusid avaldasid ka romaanikirjanikud A. Jakobson ja A. Mälk. · Tunduvalt elavnes reisikirjade ja mälestuste kirjutamine. Reisiraamatute autoritest on mainimisväärsemad F. Tuglas ja J. Semper. Populaarse mälestusteraamatule seeria avaldas 0. Luts (kokku 13 köidet).