· Piimaühistud-meiereid · 19.saj lõpul piimakarjakasvatus · 1870- I raudtee, piimatooteid hakati Peterburgi vedama · 1858-Kreenholmi manufaktuur · Kalevivabrikud- Sindis, Kärdlas, Narvas · Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus · Masina- ja metallitööstus Tallinnas, Tallinn muutus suureks tööstuskeskuseks · Arenes ka ehitusmaterjalitööstus (Narva, Aseri, Kunda) · Arenes laevandus, merekoolid Heinastes(Ainazi) ja Käsmus · 19.saj II'l poolel kasvas ka elanike arv linnas. Töölised asusid elama agulitesse · Barclay de Tolly-Vene väejuht, Napoleoni vastasleeri üks silmapaistvaimaid väejuhte.
esimehe Ivan Karpoviga keeldus Otto Tief kaastööst, mille tulemusel Sovhooside Peavalitsus vallandas Tiefi 1. juulil 1958 töölt ja ta lahkus Eestist sugulase juurde Donbassi, Mospino linna. Elades seal käis ta siiski igal suvel Eestis. Selle eest viis KGB ta 1959. aastal esialgu Pagari tänavale ja edasi Moskvasse. Tiefile tehti ettepanek asuda elama Rootsi ja töötada seal KGB heaks. 1965. aastal kolis Tief Läti NSVsse Heinastesse (Ainazi) Elu lõpuaastal pääses Tief taas Eestisse, olles ravil Ahja maahaiglas, kus ta suri 5. märtsil 1976.
Õp: Kuld toimetati Eesti Panka, kus... Mikk: Ta tänini on. Õp: Ei, see suudeti viie aasta jooksul... Mikk:Ära sulatada. Õp: Ei! See suudeti, las ma mõtlen, ee... Mikk: Saia peale määrida. Õp: Mikk! Pane suu kinni! Ka Lätiga oli vaja piirileping sõlmida, sest Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti olid olnud sama haldusüksus. 1920 muutus olukord väga pinavaks, olid vaidlused mõne ala pärast. Valga/Valka oli üks linn, mitte poolitatud. Eestlasi oli rohkem kui lätlasi. Lisaks oli Ainazi/Heinaste. Loodi komisjon, nmille juhiks sai Antanti esindaja Tallents. Ta tõmbas põhimõtteliselt joonlauaga piiri. Valga sai suures osas Eestile, Ainazi läks Lätile. Piiri mahamärkimisel olid jälle vaidlused. Piirilepinguni jõuti alles 1923. Palju vaieldi Ruhnu saare üle. Seal oli rannarootsi asustus Läti arvas, et kui neil pole ühtegi saart ja see on nende maismaale lähemal, peaks nemad Ruhnu endale saama. Ruhnlased said ise otsustada ja otsustasid jääda Eestile
haaratud ka kõikide teiste rajoonide rahvarinded. Kogu "Balti tee" juhtimine toimub läbi raadio otsesaate. Mitmeid probleeme Ettevalmistuste käigus tuli korraldajatel lahendada mitmeid keerukaid probleeme. Kõigepealt - juba augustikuu algul muutus kogu kavandatud Balti tee marsruut. Nimelt teatasid lätlased, et neile ei sobi esialgselt kokkulepitud 3 marsruut Ainazi- Riia, sest antud piirkonnas on nende Rahvarinne üsna nõrk ega ilmselt ei suuda seal inimketti korraldada. Nii muudeti teed Riia -Cesis - Nuia, mis aga omakorda nõudis ka siinse marsruudi ümberkorraldamist. Tagantjärele tundub see küll ka Eestile parema ja sobivaima lahendusena, sest see andis ka meile uue marsruudi, mis kulges läbi Kesk-Eesti, võimaldades nö lähemalt tulla mõlemalt poolt ning seega haarata hoopis suuremaid inimhulki.
inimesed Hiiumaa ravimuda-Hiiumaal, Käina lahes paikneb 11 hektaril ravimudalasund.Muda kuulub merelise päritoluga settemudade hulka. Lahes leidub 2 tüüpi ravimuda-mustjashalli ja kollakashalli. Raviomadused ja toime on mõlemal mudatüübil sarnased. Käina lahe ravimuda toimemehhanism põhineb antimikroobsel toimel, bioloogiliselt aktiivsete ainete sisaldusel ja immuunsüsteemi stimulatsioonil. Ikla ravimuda- Ikla lähedal Ainazi lahes on Ikla ravimuda leiukoht. Leiukoht asub madalaveelises lahes. Keskmiselt ühe meetri paksune väävelvesinikurikka muda lasund paikneb 2,6 hektaril. Seni pole see kasutamist paraku leidnud. EestiLäti merepiiri kokkuleppega on mudavarud jäänud täies ulatuses Läti Vabariigi territooriumile. Mullutu ravimuda- Mullutu-Suurlaht on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime- ja mudarohke soolatoiteline järv. Kuressaare sanatooriumid saavad siit oma ravimuda.
loomakasvatus, oluliseks sai kartuli ja (eriti Lõuna-Eestis) lina kasvatamine. Moodsa põlluharimisega tutvumiseks asutatakse põllumeeste seltse. Olme poole pealt - talumajad saavad korstnad ja klaasitud aknad, pastlaid ja viiske asendavad saapad, majade ümber hakatakse kasvatama õuna- ja ploomipuid ning marjapõõsaid. Põlluharimise kõrval pakub järjest suuremat huvi merendus. Häädemeestel ja Lahemaal algab laevaehitus, 1864 asutatakse esimene kutsekool HEINASTE (tänap. Ainazi) MEREKOOL 1856 a Eestimaa talurahvaseadus ei kaotanud ära abitegu mõisale. Sellest ei saanud täpselt aru mõnede Harju-, Viru- ja Järvamaa mõisate talupojad. Neid toodi rahustama sõjavägi, mis majutati Mahtra mõisa. 02 juunil 1858 toimus sõjaväe ja talupoegade vahel veriselt lõppenud kokkupõrge Mahtra sõda Tulemus 40 meest said ihunuhtlust. 1860-tel aastatel tekkis veel üks omapärane protestivorm väljarändamine
29381924.498667 126694 Saue vald 24950 7000012-1Aima 58.91563624.195897 24950 Märjamaa vald 24951 7000013-1Aima 58.9159 24.195613 24951 Märjamaa vald 24764 8400013-1Aimla 58.48613125.710496 24764 Suure-Jaani vald 24765 8400014-1Aimla 58.48596425.710865 24765 Suure-Jaani vald 25525 8400015-1Aimla tee 58.46225525.751239 25525 Viljandi vald 25526 8400016-1Aimla tee 58.46193825.750812 25526 Viljandi vald 38045 Ainazi 57.86000024.359999 38045 38054 Ainazi piiri 57.87000024.380000 38054 24588 8400017-1Aindu 58.39625225.591891 24588 Viljandi vald 24033 8400018-1Aindu 58.39598625.592306 24033 Viljandi vald 26338 8400019-1Ainja 58.08440525.601876 26338 Karksi vald 26339 8400022-1Ainja 58.08412225.602169 26339 Karksi vald 26340 8400021-1Ainja 58.08301425.612409 26340 Karksi vald 26341 8400020-1Ainja 58.08338525
annaabi.ee 
