Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aimavat" - 5 õppematerjali

Eesti fiskaalpoliitika
6
docx

Eesti fiskaalpoliitika

Kuid diskreetne fiskaalpoliitika jaguneb omakorda kaheks ­ laiendav ja kitsendav fiskaalpoliitika. Laiendav fiskaalpoliitika tähendab, et majandust soovitakse laiendada ja selleks kas suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid. Ning kitsendaval fiskaalpoliitikal on täpselt vastupidine eesmärk. Automaatse fiskaalpoliitika vahendiks on automaatsed stabilisaatorid, mis võivad näiteks olla progressiivne tulumaks ja töötu abirahad. Automaatsed stabilisaatorid aimavat ette, millal võib tulla pidurdav jõud, kuid see ei kõrvalda täielikult majanduslikku langust või tõusu. Automaatne fiskaalpoliitika toimib siis efektiivselt, kui riigi roll majanduses on suur ning kui maksud on progresseeruvad. Eestis on stabilisaatorid küllaltki väiksed tasakaalustajad meie majandustsüklis, sest meie sotsiaaltoetused küllaltki väikesed, maksukoormust peetakse suhteliselt madalaks ning maksud ei ole väga progresseeruvad.

Õigus → Õigus
5 allalaadimist
F R Kreutzwald
5
docx

F.R.Kreutzwald

Hilisemates raamatutes põimub originaallooming mugandustega. Luule-loomingu rikkusega paistis Kreutzwaldi elus silma 1850-te esimene pool. Esimeseks muganduseks oli ballaad "Leonora" (1851), romantiline lugu sõdurimõrsjast. 1852 avaldas Kreutzwald eestikeelse tervitusluuletuse Tartu ülikooli 50. aastapäeva puhul "Tartu Alma materile", 1853 algul ilmus sellest kordustrükk uues kirjaviisis ja koos saksakeelse tõlkega. Samal ajal, 1853 ilmusid trükist ka kaks regivärsi laadi aimavat poeemi: armastatud tütre leinas kirjutatud hell ja hingeline "Paar sammukest rändamise-teed" ning Krimmi sõja-aineline "Sõda", milles Kreutzwald nimetab end esmakordselt Viru laulikuks. 1853 lõpuks valmib Kreutzwaldil, pärast katsetusi kirjutada proosas, ka eepose "Kalevipoeg" esimene luulevormiline redaktsioon "Kalewi-poeg" ("Alg-Kalevipoeg"). Teos takerdus tsensuuris ja ilmus oluliste ümbertöötamiste järel viies vihikus ÕES-i teadusliku väljaandena

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Nibelungide laul
4
doc

Nibelungide laul

ja Hunolt varavalvur. Need mehed mõistsid käituda. Õukonna vägevusest ja suurest vaimujõust, sest rüütliaust ja luulest ja kõrgest elutõust, mis hinnas neil ja mida nad arenadsid koos - kuis kõik seal täpselt kulges, ei saa küll vesta laululoos. Kesk hiilgust nägi Kriemhild kord unes selgesti, et kavatas noort haugast, suurt, kaunist igati. Kaks kotkast tapsid selle. Ta arvas aimavat, et tollest unepainest ei juhtuda saaks halvemat. Ta emale siis rääkis, mis unes kangastund, sest ise seletada ta veel ei mõistnud und. "Too haugas märks meest üht, kes õilis on ja hea. Ja hoidku teda jumal, sest muidu sa ta kaotad pea." "Miks lausuma pead ema, nüüd mulle mehest just? Ei taha iial tunda ma mehe armastust. Pean vagalt elutsemma, mu kuni võtab surm,

Kirjandus → Kirjandus
244 allalaadimist
Referaat Maavärin ja tsunaami
20
doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

Nähtavasti kõige imposantsem seismiline merelaine, niipalju kui usaldusväärsete teadete järgi otsustada võib, oli tsunami, mis ujutas üle Kamtsatka ranniku Lopatka neeme juures 1737. aastal. Selle laine kõrgus oli ligi seitsekümmend meetrit! Õnneks viibis tol hetkel rannas vähe inimesi. Krakatau vulkaani purse Ida-Indias 1887. aastal kohutas üles veevalle, mis tormasid läbi Sunda väina ning hukutasid Jaava ja Sumatra rannikul 36 500 mitte midagi aimavat inimest. See ei olnud siiski tõeline seismiline merelaine, sest seda ei tekitanud maavärin. Tsunami, mis muutis Lissaboni kuulsa maavärina veelgi hävitavamaks, oli linna enda piirides ainult veidi üle kahe meetri kõrge, kuid kaugemal lõuna pool jõe vastaskaldal kasvas ta kümne meetri kõrguseks. Palmilatvadeni ulatuv laine olevat tabanud Havai rannikut 1868. aastal. Teistel juhtudel olevat olevat laine murdnud tamme ja loopinud suuri kiviplokke just nagu munakaid

Geograafia → Geograafia
87 allalaadimist
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Mileedi naeratas rõõmsalt. Nüüd võis ta anduda oma meeleoludele, ilma et teda oleks jälgitud: ta jooksis toas ringi nagu märatsev hull või puuri suletud tiiger. Kui talle oleks jäänud nuga, siis oleks ta kindlasti plaanitsenud seekord mitte enese, vaid paruni tapmist. Kell kuus astus tuppa lord Winter, hambuni relvastatuna. Mees, kelles mileedi senini oli näinud vaid küllaltki lihtsameelset dzentelmeni, oli nüüd muutunud imetlusväärseks vangivahiks: ta näis kõike aimavat, ette nägevat ja ennetavat. Ainsa mileedile heidetud pilguga taipas ta, mis toimub naise hinges. «Noh, täna te mind veel ei tapa,» ütles lord Winter, «teil ei ole enam relva ja pealegi olen mina valvel. Te hakkasite ahvatlema minu vaest Feltonit: ta on juba teie kuratliku mõju all, kuid ma tahan teda päästa, ta ei näe teid enam ja kõik on lõppenud. Pange oma hilbud kokku, homme asute teele. Ma määrasin väljasõidu kahekümne neljandale, kuid arvan, et mida varem asi toimub, seda

Kirjandus → Kirjandus
147 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun