5.1 M¨ a¨ aratud integraali mo ~iste Olgu funktsioon y = f (x) m¨a¨aratud l~oigul [a; b]. Jaotame l~oigu [a; b] suvalisel viisil punktidega x1 , x2 , ... xn-1 n osal~oiguks, kusjuures a = x0 < x1 < x2 < . . . < xk-1 < xk < . . . < xn = b. Tekkinud osal~oigud on [xk-1 ; xk ], kus k = 1, 2, . . . , n. T¨ahistagu xk = xk - xk-1 k-nda osal~oigu pikkust. Edasi valime igalt osal~oigult t¨aiesti suvalise punkti k [xk-1 ; xk ], k = 1, 2, . . . , n, ja moodustame korrutised f (k )xk . Liites need korrutised, saame summa n sn = f (k )xk , k=1 mida nimetatakse funktsiooni f (x) integraalsummaks l~oigul [a; b]. Jaotuspunktid x1 , x2 , . . . on suvalised. Seeaga on osal~oikude pikkused xk , k = 1, 2, . . . , n erinevad. T¨ahistagu pikima osal~oigu pikkust st
¨ ORDMAATRIKS 6. PO ¨ Definitsioon 6.1. Me nimetame n-j¨ arku maatriksi A p¨o¨ ordmaatrik- siks sellist n-j¨ arku maatriksit X, mis rahuldab kahte maatriksv~ orrandit AX = E, XA = E. (6.1) Meil on praegu t¨aiesti selgusetu, silmas pidades viimast definitsiooni, kas iga n-j¨arku maatriks A omab p¨o¨ordmaatriksit ja kui omab, siis mitu. Definitsioon 6.2. Me nimetame n-j¨ arku maatriksit Y regulaarseks (singulaarseks), kui |Y | = 0 (|Y | = 0). T~oestame kolm omadust, mis veidike toovad selgust maatriksi p¨o¨ordmaat- riksi olemasolu kohta. Omadus 6.1. Kui n-j¨ arku maatriksil A leidub p¨ o¨
¨ ORDMAATRIKS 6. PO ¨ Definitsioon 6.1. Me nimetame n-j¨ arku maatriksi A p¨o¨ ordmaatrik- siks sellist n-j¨ arku maatriksit X, mis rahuldab kahte maatriksv˜ orrandit AX = E, XA = E. (6.1) Meil on praegu t¨aiesti selgusetu, silmas pidades viimast definitsiooni, kas iga n-j¨arku maatriks A omab p¨o¨ordmaatriksit ja kui omab, siis mitu. Definitsioon 6.2. Me nimetame n-j¨ arku maatriksit Y regulaarseks (singulaarseks), kui |Y | = 0 (|Y | = 0). T˜oestame kolm omadust, mis veidike toovad selgust maatriksi p¨o¨ordmaat- riksi olemasolu kohta. Omadus 6.1. Kui n-j¨ arku maatriksil A leidub p¨ o¨
Sageli arvatakse, et vigase m¨argi asemel on tegu l¨ uhendatud m¨argiga . Vigase m¨argi defineerimine s~oltub taas ajastust ja u ¨ldkehtivatest m¨argikujudest. N¨aiteid on toodud lk.92, kus sulgudes on esitatud t¨anap¨aeva Jaapanis o~igeks peetav m¨argikuju, sulgude ees ajalooliselt ~oige4 kuju. Vt. ka lk.22. 3. Erikuju . Mingitel p~ohjustel on algse m¨argi t¨ahendus kantud u ¨le t¨aiesti erinevale m¨argile v~oi on paralleelselt kasutusel mitu t¨ apselt sama t¨ahendusega
Siit n + 1 > 100, st n > 99. J¨arelikult on p¨arast 99. liiget (st alates 100.-st liikmest) k~oik vaadeldava jada liikmed 1-le l¨ahemal kui 0,01. Uurime, mitmendast liikmest alates on jada liikmed 1-le l¨ahemal kui n = 0, 001, - 1 < 0, 001. n+1 Juba vaadeldud teisenduste tulemusena saame, et n > 999, st p¨arast 999. liiget on jada liikmed u ¨hele l¨ahemal kui 0,001. T¨aiesti suvalise > 0 korral n - 1 < , n+1 kui 1 < , n+1 1 1 st n + 1 > ehk n > - 1 Reaalarvu a t¨aisosa t¨ahistatakse [a]. Seda t¨ahistust kasutades saame j¨areldada,
ぜんしん ぜんち ‘k˜oik, kogu’ 全身・全知 jne. 音符 ⇒詮 参考 ⇒ 選 議類 ˜ ⇒ 完 全 ON K OIK VALMIS TEGEMA , 参考 ⇒饌 完 AGA V 源 ⇒ 金 1 t¨aiesti, koguni, l˜oplikult, u¨ leni《副 3 oma eesm¨arki saavutama, l˜opuni 詞》 t¨aide viima, l˜opuni tegema《動詞》 2 l˜oplik, piisav《名詞》 4 l˜opuni tehtud《形容詞》 161 ¨ OKE ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 部
annaabi.ee 
