ANIJA MÕIS Referaat Juhendaja: õp. Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9 2 SISSEJUHATUS Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljateistkümmet küla. Valla maa-alal oli mitu mõisa ja karjamõisa.
Viimane ehitati 19. sajandil kahekorruseliseks ja lääneosa otsa ehitati veel üks tiib. Kui mõisahoonet 18. sajandis teisel poolel rajama hakati, ehitati peale härrastemaja ka puidust valitsejamaja, ait, 2 rehehoonet, õlleköök, saun. Samuti sepikoda, hobusetallid, viinavabrik ja nuumhärgade tallid. Kõigist neist on tänapäeval järele jäänud vaid müürijäänused. 20. sajandi alguseks oli mõisa kõrval- ja abihoonete arv 30. Säilinud on tuulik, aidahoone, jääkelder, karjalautade kompleks. Osaliselt on säilinud kuivatihoone. Ehitusmaterjaliks oli kasutatud tahumata maa- ja paekivi, seinad krohviti. 20. sajandi algul rajatud lehmalauda ja viljakuivati ehitamisel kasutati lõhutud maakivi, ukse- ja aknaavad kanditi punase telliskiviga. [1] Pilt nr. 1 1910 mõisahoone http://kukrusemois.ee/meist/ 1.2 Von Tollid 1841.aastal sai Kukruse mõisa omanikuks ajaloohuviline sõjaväelane polkovnik
arhitektuurist andsid E. von Nottbeck ning W. Neumann. Kui 1920. aastatel avanes võimalus uurida ehituskehandit, esitas arhitekt E. G. Kühnert kloostriruumide plaanilise rekonstruktisooni. Suuremaid väliuuringuid polnud võimalik sooritada ka Nõukogude ajal. Kirik kui ka klausuur mõõdistati siiski E. ja J. Armuliku poolt. [ 6, lk 8, 9] Arheoloogid liitusid kunstiajaloolastega 1972. aastal, kui tekkis võimalus teha surfe kloostri aidahoone vundamendi juures. [5, lk 121] 1990. ja 1992. aastal algasid suuremad uurimustööd Rootsi- Eesti ühisprojektina, läbi kaevati 170 m² ala kloostri põhjatiiva lõunaküljel. Nendel välitöödel seati kahluse alla ristikäigu olemasolu, kloostri põhjatiivas sellest konkreetseid jälgi ei leitud, samas leiti uuritud piirkonnast esmakordselt matused. [4, lk 140] 1990. aastal leiti viie naise ja lapse hauad. Surnud dateeriti ajavahemikku 13. sajandist kloostri reformimiseni. 1992
töökoda. Niguliste kiriku altar. Oleviste kirik. XV-XVI saj. Niguliste kirik. Alustatud 1481. Kesklöövi tähtvõlvid 1230, põhijärk 1405-1420. Vana turg. Keskel XV saj. Kaupmeheelamu Lai tn. pärit aidahoone. 23. XIV-XV saj. Praegu Tallinna Linnateatri hoone. Gootika Tartus. Tartu Toomkirik. XIII-XVI Tartu Toomkirik. XIII-XVI Tartu Toomkirik. XIII-XVI saj. Läänefassaad. saj. Koor. saj. Kesklöövi kaared. Jaani kirik Tartus. 14. Jaani kirik Tartus. 14. Jaani kirik Tartus. 14. sajand
Tiiru kivi asub Harju maakonnas Viinistu külas maismaa ja mere piiril roostikus. Kivi on erksavärviline ja väikese metsase Haldi saare taustal kaugelt märgatav. Migmatiitgraniidist hiidrahnu pikkus on 8,2 m, laius 7,4 m ning kõrgus 5,7 m. Ümbermõõt on kivil 22,6 m. Tsitre kivi Tsitre kivi asub Harju maakonnas Muuksi külas Toomani talumuuseumi aidahoone kõrval. Tegemist on vana lohukiviga. Turbuneeme kivid Turbuneeme kivid asuvad Harju maakonnas Turbuneeme külas tee ääres. Kivide rühm koosneb kaheksast suuremast migmatiitgraniidist rahnust. Esimese kivi pikkus on 5,9 m, laius 4,5 m ning kõrgus 2,2 m. Ümbermõõt on esimesel kivil 18,6 m. Aia ääres asuva kivi pikkus on 5,9 m, laius 5 m ning kõrgus 2,2 m. Ümbermõõt on kivil 16,6 m.
annaabi.ee 
