Meiegi võiksime teda pruukida rohkem ja mitmekesisemalt kui tänaseni tavatseme. Piparmünt on eriti kasulik südamele. Aias on kõigil mündiliikidel lehetäisi peletav mõju. Müntide perekond on suur, hõlmatse väga vanu liike, mille täpset iga ei tea keegi. Esimesed mündiliigid leiti metsikult kasvavatena vabast loodusest Vahemere piirkonnast. Münti kui väärtuslikku ravimtaime kasvatati juba antiikajal ning keskajal toodi ta aiataimena ka Euroopasse. Münt oli Egiptuses ja Palestiinas nii hinnas, et kõlbas maksude maksmiseks. Ammustel aegadel puistati münti juudi sünagoogides põrandale, kus ta andis mõnusat lõhna. Samamoodi talitati veel mitu sajandit hiljem Itaalias, kus münt oli kirikus põrandal, et rahustada inimeste meeli. Itaalia looduses leidunud mündiliik sai nimeks Neitsi Maarja taim. Kõik mündid on roomava juurega ja omapärase lõhnaga mitmeaastased rohttaimed huuleõieliste sugukonnast
allegheniensis pampel e. aedmurakas R. fructicosus cv Esmakordselt kirjeldas vaarikat tuntud vanarooma õpetlane Plinius Vanem (23-79 a.) . Tema nimetas vaarikat Kreeta saare keskosas asuva Ida mäe järgi idaeus. IV saj. rooma kirjanik Palladius nimetab vaarikat esmakordselt aiataimena. Vaarikad moodustavad muraka perekonnas alamperekonna. Kõigil vaarikaliikidel eraldub valminud koguluuvili kergesti viljapõhjalt, mille poolest ta erineb pärismuraka alamperekonnast. Vaarika olulisemad arengusuunad on saagikate, tugevate viljadega, haigustele ja kahjuritele vastupidavad ning kvaliteetsete viljadega sortide saamine.Aretustööga on saadud terve rida vaarikaliikide ja pampli ristandeid- vampleid ehk vaarikpampleid Tabel 2. Liikide eristustunnused
(leijonankita) ja venelastele ( ). Eriti ilmekalt tuleb õite loomne olemus esile kui õit näppude vahel õrnalt pigistada ja siis lahti lasta, lõvi suu avaneb ja sulgub. · Kauneid lõhnavaid õisi on kõikvõimalikes värvitoonides (va sinine): valged, kollased, roosad, vaarikakarva, purpurjad, leidub nii kahe- kui mitmevärvilisi õisi. · Olenevalt sordist võib taim kasvada 15-100 cm kõrguseks. · Kaunid ja hästilõhnavad lõvilõuad on aiataimena silmailu pakkunud juba sajandeid. TÖÖLEHT KIRJUTA JOONTELE LILLEOSAD (VARS, LEHT, JUUR, ÕIS). 1.5 Krüsanteem · Tänapäeval kasvatatakse enam kui 10 000 krüsanteemi sordi. · Värvus- valge, kollane, roosa, purpurjas, oranz, kirju.
Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus tihedalt lehistunud 30 60 cm kõrgune rohttaim VARS kandiline, tihedalt lehistunud. LEHT piklik ja hambulise servaga. Lehed asetsevad varrel vastakalt. ÕIS lillakas, väike. Õied on liitõisikutena varte tippudes. SEEMNED Ajalugu Esimesed mündiliigid leiti metsikult kasvavatena vabast loodusest Vahemerepiirkonnast. Münti kui väärtuslikku ravimtaime kasvatati juba antiikajal ning keskajal toodi ta aiataimena ka Euroopasse. Münt oli Egiptuses ja Palestiinas nii hinnas, et kõlbas maksude maksmiseks. Ammustel aegadel puistati münti juudi sünagoogides põrandale, kus ta andis mõnusat lõhna. Samamoodi talitati veel mitu sajandit hiljem Itaalias, kus münt oli kirikus põrandal, et rahustada inimeste meeli. Kasvatamine külmades piirkondades soovitatav taim talveks katta. Paljundamine juurevõsudega, vanade puhmaste jagamise teel, pistikutega.
saamiseks, enam mitte, aga varem kasutati), ravim-, mee- ning ilutaimi. Sinepiõli saadakse musta kapsasrohu seemneist. 30. SUGUKOND KÕRVITSALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi kõrvitsalaadsed (seltsi kuulub üks sgk kõrvitsalised). * Liike umbes 1000. Enamasti poolkõrbe- ja kõrbetaimed, mis koguvad oma suurtesse viljadesse vett. Lõuna-Euroopasse ulatuvad vähesed. Meil kasvab lava- ja aiataimena harilik kurk (kuulub perek kurk), mida looduses enam ei esinegi, perek melon (neist valm siirupit, mett, seemnetest õli), perek arbuus, harilik kõrvits, suureviljaline kõrvits. * Enamasti üheaastased ronivad rohttaimed. * varieeruvus puudub! Ühesuguline õis, viietine, tolmukaid 5, õie alusel on meeketas, alumine sigimik, koosneb kolmest viljalehest, seemned on suured õlirohkete idulehtedega, vahelduvad lehed, ilma abilehtedeta. 31. SUGUKOND KORVÕIELISED: ÕIS JA ÕISIK
annaabi.ee 
