on neil väga aeglane. Ärkamisel kehatemperatuur tõuseb ja varuained kasutatakse kiiresti ära. Seetõttu on talvine ärkamine nahkhiirtele ohtlik ja neid ei tohi talvitumispaikades häirida Nahkhiired ei suuda kiirete inimtekkeliste muutustega kuigi edukalt kohaneda ja nii vähendavad nende arvukust talvitumiskohtade või suviste varjepaikade hävimine, veekogude reostumine, putukamürkide kasutamine ning üldine linnastumine ja looduskeskkonna muutumine. Iga aiapidaja saab nahkhiirte elu kergendada, luues oma aias putukate jaoks sobiva elukeskkonna. Emane nahkhiir sünnitab kuni kaks poega. Esialgu võtab ema enda külge klammerdunud pisipoja(d) saagijahile kaasa, natuke suuremad järeltulijad aga jäetakse varjepaika ning emad käivad neid öösel imetamas. Poegade areng on üsna kiire: noored nahkhiired saavutavad täiskasvanu suuruse umbes ühekuuselt ning oskavad selleks ajaks ka korralikult lennata.
moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed (põldohakas, põld-piimohakas). Paiksed umbrohud paljunevad mõningal määral ka sammasjuurte abil (tõlkjas, kärnoblikas). Veel esine umbrohtude paljunemist veel mugulate ja sibulatega (meil esineb neid vähe). Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude juurte ja risoomide tükeldamisel kasvab igast tükist uus taim. Kasutatud kirjandus 1. Bird, R. , Haynes, B. ,,Praktiline aiapidaja käsiraamat" 2003: lk 130-133 2. Sarapuu, T. ,,Bioloogia gümnaasiumile" 2002: lk 103-104 3. Zaletajeva, J ,,Tulbid" 1975: lk 30
.......................................................6 Kokkuvõte....................................................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................8 2 Sissejuhatus Antud referaat toob ära kõige põhilisema muru kohta. Hästi hooldatud ja hoolikalt rajatud muru on koduaia uhkuseks! Iga aiapidaja unistuseks on tihe sametine ja tumeroheline tallamist taluv õuemuru, mis on sobivalt rahulikuks taustaks aias kasvavatele lille- ja põõsarühmadele. Tallamiskindel vastupidav muru vajab piisavalt niiskust ja väetamist spetsiaalselt murudele mõeldud väetistega. Kõik mis kasvab, vajab vett, päikesevalgust ja mineraalaineid. 3 Muru rajamine Parim aeg muru rajamiseks on kevad või suve lõpul
vilju nägid aednikud alles kümnekonna aasta pärast. Eestis on tuntumad õunasordid "Sibulõun", "Kuldrenett", "Liivi sibulõun", "Valge klaarõun", "Tallinna pirnõun", "Sügisjoonik", "Martsipan". Peale õunte saab õunapuudest väärtuslikku puitu mööbli ja puidust tarbeesemete valmistamiseks.Suurim saak õunapuult - 546 kg õunu - on kogutud 1978. Rekordsaak on koristatud Lõuna-Eesti sordikatsepunktis. Õunasaak koguti 17 aastaselt puult.Suurim õun - 500g. Saadi 1985. Selle omanik aiapidaja Bernhard Sukmit Raplamaalt esitas õuna (sort Pobeda) Nunnu konkursile. SUVESORDID: "Valge klaarõun" - vana tuntud õunasort Baltikumis, Soomes, Rootsis, Poolas, Valgevenes, Venemaa lääneoblastites. Õun on üsna suur, piklik-kooniline, kollakasvalge, küpsedes muutuvad nad mõnikord läbipaistvalt klaariks. Magushapu maitsega. Säilib paar nädalat. "Suislepp" - Eestimaa sort, mille algpuu kasvas Võrtsjärve lähistel endise Suislepa mõisa aias
3) peajalgsed(kalmaar, seepia, kaheksajalg) Teod 48) Ehitus: Tigudel on mantel, jalg ja hõõrel. Enamasti kojaga loomad. Mantel- teo keha ümbritsev eriline nahakurr ehk mantel Jalg- teo liikumiselund Hõõrel- neelu eesmise osa pinnal asuvad kitiinhambakesed millega tigu taime lehtedelt ja viljaldelt tükikesi kraabib. Koda- teo keha kaitsev õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda 49)Toitumine:1) taimelehed 2) küpsenud viljad Aiapidaja suhtumine Aia- ja põllupidajatele teevad nad tüli sellega, et närivad madalakasvuliste taimede, näiteks maasikate lehti ja vilju. 50) Tähtsus looduses Tigu: 1) toiduks loomadele 2) nendes arenevad mitmesugused parasiitusside vastsed 3) lüli aineringes 4) kahjustavad taimi ja vilju Karp: 1) biofiltrid 2) on toiduks 3) pärlid 4) lindudele jahvatatakse nende koda 5) kahjustavad veealuseid ehitisi ja laevu 6) kodadest valmistatakse nööpe
põllumajanduse valdkonnas ja püüab võimalusel edaspidisel köögiviljade paljundamisel arvestada sobivate külviaegade ja külvikordadega. 20 VIIDATUD ALLIKAD 1. Biolan web, Abiinfo, Peenramaa, http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=130, (17.04.2010) 2. Bradley Steven, Paljundamise alused, Maalehe Raamat, 2008, 128 lk 3. Haynes Barbara, Bird Richard, Praktiline Aiapidaja Käsiraamat, Maalehe Raamat, 2005, 284 lk 4. Kjell Arman, Maa ja Leib, Eesti Biodünaamika Ühingu kirjastusgrupp, Tallinn 1992, 83 lk 5. Kuu efemeriidid, http://www.astronoomia.ee/tabelid/vaatlus/kuu/asend/, 11.aprill 2010 6. Köögiviljaseemnete külvitabelid, http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=884, 4.aprill 2010 7. Maaviljelus ja kosmilised rütmid, Eesti Biodünaamika Ühingu Kirjastusgrupp, 1992, 60 lk 8
fenoolsete ühendite kogunemist mulda. Kokkuvõtteks võib öelda: kuigi põhu otsene muldaviimine halvendab mõnevõrra mulla fütosanitaarset olukorda, ei kaalu see kahju üles seda positiivset efekti, mida annab põhk orgaanilise väetisena mullale. Põhu kasutamisel väetisena tuleb jälgida mulla N- sisaldust ning selle puudusel mineraal- või orgaanilise väetisena juurde anda. Kasutatud materjalid 1. Aiapidaja käsiraamat. Biolan tootekataloog. 15 lk. 2. Appelgren, M., Lindberg, A. Biodünaamiline aed. Maalehe Raamat 2004. lk. 22...31. 3. Fertilizers and their effective use. Diagnosis by soil testing. Vaadatud aadressil: http://www.fertilizer.org/ifa/publicat/html/pubman/introd11.htm 4. International Fertilizer Industry Association. Kodulehekülg. Vaadatud aadfessil www.fertilizer.org 5. Joonase, O. Katmikkultuuride väetamine. Tln. Valgus 1986. 62 lk. 6
annaabi.ee 
