tellijaks) Itaalia, Austria, Poola, Prantsusmaa ja Inglismaa (Enne Holland, Eesti, Põhja- Hispaania, Leedu, Lõuna- 1640. aasta revolutsiooni) Saksamaa, Rootsi, Inglismaa Saksamaa, Flandria ja Belgia. (peale 1640. aasta revolutsiooni) Saksamaa arhitektuur: • ZWINGER • POTSDAM SANS SOUCI + aiaosa Venemaa arhitektuur • PETERBURI ERMITAAZ • PETERHOF • RUNDALE LOSS • SMOLNÕI KIRIK Eesti arhitektuur • KADRIORU LOSS
Kuiva kindel sammal on harilik keerik (Tortula ruralis). Kuivatalumatud liigid soosammal (Paludella squarrosa), harilik koonik (Conocephalum conicum), ka haruldased samblad 6 kasvavad botaanikaaias nt: alssosi (Equisetum scirpoides) ja Eestis haruldane Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii). Ravitaimede aed Aia pinnal kasvab 397 ravimtaimeliiki ja –sorti.Selle aiaosa peamine eesmärk on pakkuda elavat õppematerjali, mida raamat ega internet ei võimalda ja tutvustada ravimtaimi meie külastajatele. Sellest aianurgast võib leida 64 sugukonna esindajaid . Sugukondadest suurimad on: huulõielised (Lamiaceae), korvõielised (Asteracea), sarikalised (Apiaceae), tulikalised (Ranunculaceae), maavitsalised (Solanaceae), mailaselised (Scrophulariaceae). Elulõngade aed
VEESILMADE AASTARINGNE HOOLDUS ILONA KARJANE ME SÕ IIB Vesi on üks kõige kütkestavam aiaosa. Olgu see siis vaikne tiik, mis peegeldab kõike enda ümber olevat, või õrnalt vulisev purskkaev, mis lummab nii vanu kui ka noori. Tõsiasi, et veesilm saab keskpunktiks aias, on väljaspool kahtlust. Seetõttu tuleb veesilma kuju ja asukoht äärmise hoolega läbi mõelda, see peab asetsema paigas kus võite imetleda veepinna peegelduse kogu ilu. Väiksema veesilma ehitamine ei olegi nii keeruline, kui alguses võib tunduda. Veidike
pole kahjuks tagumisest pargiosast säilinud muud kui üksikud puudegrupid ja tiike tähistavad nõgusused maapinnas. Reljeefi vaheldusrikkuse põhjuseks pargi tagumises osas on tiikide kaevamisel tekkinud pinnase kuhjamine sobivatesse kohtadesse. Aidahoone taga asus mõisaajal ka rohtaed ja iluaed koos viljapuudega, millest kahjuks pole midagi säilinud. Umbes samas piirkonnas kasvavad tänapäeval veel vaid mõned vanemad õunapuud ja pirnipuu. 1875. aasta plaanilt võib välja lugeda selle aiaosa regulaarse planeeringu ja triiphoonete asukohad. Tõenäoliselt on seal asunud ka paviljoni laadne aiaehitis. Suurem puistuosa jääb mõisa peahoonest lõunasse. Selle moodustab Tallinn - Narva maanteest jätkuv peaaegu kilomeetri pikkune puiestee (foto 6) koos endise Tollide suguvõsa kalmistuga (Kabelimets). Võib oletada, et Robert von Tollil ei jätkunud lehiseid kogu allee jaoks ja seetõttu on seal rohkem kasutatud teisi
3. Keskajal esines ka vabakujulisi aedu, mis olid lossidest eraldi, olid ka piiratud kas müüri või taraga, nendega liitus tihti loomaaed. Tuntum selliine aed pärineb Soomest 16 saj. Juhana hertsogi Turu Ruissalosse rajatud aed, kuhu kuulus ka loomaaed 2. .A. Magnus elas 1200-1280 ja tema aed ilutses tänu küttesüsteemile ka talvel. 3. Keskaja aed jagunes ülesehituselt kolmeks - nn. lilleaas keskel, puudega aiaosa ja ürdiaial, mis asetseid äärtel. Need aiaosad ei olnud teineteisega liitunud, olie sõltumatute elemntidena, rõhutati piiride või müüridega, ometi miljöötervik. Plaaniliselt ruut või ristkülik kogu aias. Esines ka labürinte, mis olid kas ring, kuusnurk, hiljem ka ruut. Ürdiaeda peeti väheväärtuslikus aiakunstis, asus kõrvalisemas kohas keskajal. Plaaniliselt reeglipärane, ristkülik.
Aia plaanilahendus oli tollal tavaliselt kas ruut või lühikeste külgedega ristkülik. See kehtis kõigi aiaosade kohta. Aias oli keskne koht aasal, mis oligi tegelik aias viibimise koht, selle ääres paiknesid puistu ja ürdiaed. Väike suletud aed - nn "herber" - joonistatud Albertus Magnuse kirjelduse järgi. Sõna "herber" kasutati keskajal sageli iga väikese suletud lilleaia kohta. Muruga kaetud osa sisaldab ornamentaalseid lilli ja ürte, lillepeenardega aiaosa aga peamiselt ravimtaimi. Siin on hästi näha ka seda, kuidas on kasutatud nn kolmnurga-meetodit aia loomisel: tagumine aiaosa on konstrueeritud suhetes 3:4:5 (6,4:8,5:10,6 m). Veel keskaja aedadest... Lilleaas oli oma olemuselt üksnes õitsva loodusliku niidu aiaga piiratud osa. Üsna tihti esines keskse elemendina kivist laud, mille plaat oli ümmargune või kuusnurkne. Enamasti oli lilleaas ümbritsetud puutara või madala müüriga. Selle müüriga liitus tihti nn
annaabi.ee 
