matusetoit. Tallinna pagarid küpsetasid oma kaupa peamiselt Saare- ja Hiiumaalt ostetud nisust. Lääne-eesti. köögiviljad • Saaremaal ja Hiiumaal kasvatati kapsat vähe, seda söödi enamasti värskelt või säilitati pooleks või veerandiks lõigatuna, kergelt kupatatuna aianurgas vaiade vahel. Seal nad hapnesid ja talvel külmusid. Talvel raiuti vajalik osa toiduks. • Vanasti saarlased ei söönud seeni, kuigi neid oli suhteliselt palju. Lääne-eesti. kala ja liha • Rannarahval oli • Saartel ja randades võimalik värsket kala hülgeküttide peredes vähemalt püügiajal söödi ka hülgeliha. igal pool süüa
tiivad kokku panevad, siis enamikul liikidest erk värvus kaob. Admiralil on maskeering eriti tõhus, tiibade alapool meenutab kuivanud puulehte. Admirali vaatlemine Admirali on võimalik vaadelda aedades, parkides, põldudel, metsaservadel ja teede ääres. Eriti suve lõpul, siis kui toiduvarud lõppema hakkavad, ilmuvad need liblikad välja igas aias. Seal leidub nende toiduks sobivaid nektaririkkaid õistaimi ning maha kukkunud puuvilju. Kui kusagil aianurgas nõgesed kasvavad, ja omanikul on soov admirali näha, tuleks need teatuks ajaks alles jätta, kuna nad võivad neid liblikaid ligi meelitada. Maikuust alates võib läbi luubi nõgeselehti vaadelda, et kontrollida, ega seal liblikamune näha pole. Kasutatud kirjandus: 1. Kogumik ,,Loomariigis" 2. Ene nr 1 lk 60 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Admiral_%28liblikas%29 Jüri Gümnaasium Referaat Õpilane: 8.B Miikael Kaup 15.02
rehepeksupäeval. Esimene tants toimub maailmasõja puhkemisel aastal 1914. Teine tants toimub suure majanduskriisi ajal 1929.aastal. Kolmas tants toimub Saksa okupatsiooni ajal 1943.aastal. Neljas tants toimub kolhooside rajamise ajal aastal 1949. Ning viies tants toimub aastal 1957 kui küüditatud Siberist tagasi tulevad. Ajastule iseloomulikud tunnused: Inimesed tulevad ja lähevad, käivad sõjas, saavad surma, aga aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, sest lootustandvad perepojad on perede juurest võtnud ära nii sõjad, metsad kui pagulus. Kuid vaatamata kõigele jäävad tegelased siiski endaks. 2
Lõuna-Eesti viljakushaldjas Tõnn, äikesevihmahaldjas Pikker või Kõu, majahaldjas Taara, taevahaldjas Jumal jt. Mida enam ihati õnnistust põllule ja karjale, seda hoolsamini teeniti haldjaid ja seda keerukamaks muutusid lõikuskombed. Viimaseist põllule jäänud kõrtest tehti lõikuse lõpul Peko vihk, mida hoolega ületalve hoiti. Sellega taheti otsekui alal hoida vilja sigivust ja elujõudu järgnevaks suveks. Haldjaile ohverdati põllupeenral või aianurgas ning metsas mättal või kivihunnikul. Allikate, jõgede ja järvede haldjaile heideti ohvriandidena vette sellised asjad, mis vett ei reosta (metallehted ja raha). Lõuna-Eestis öeldi kaitsevaimude kohta ürgsemaid nimesid, nagu metsaisa, metsaema, metsavana jt. Paiguti esines sama tähendusega ka vaim, näiteks metsavaim, vetevaim jt. (Eesti ajalugu I, 1935). Taara esines ka kaitsevaimu või jumalana. Henrik mainib oma Liivimaa kroonikas Tarapita nimelist jumalat viiel korral
abielluda mitte peretütardega, kuid seda ei kiidetud heaks. Perekond oli väga tähtis. Väljaspool abielu sündinud lapsi ja nende emasid mõisteti hukka, sageli võtsid rasedaks jäänud tüdrukud endalt elu see tundus lihtsam kui selle häbiga elada. 7. Huvitavaid tsitaate teosest ,,Õnnetus võib igal pool juhtuda." ,,Sest saadik, kui ma vanglast koju tulin, käivad kõik ninad püsti, nii et sadagu või vihm sisse!" ,,Istun nagu hunt aianurgas ja laksutan hambaid." ,,Kont on meie oma, aga veri on teine, üsnagi teine." ,,Ütlesin Leenale , et kui preili hakkab peremeheks ja perenaiseks korraga, siis peavad tal ka seelik ja püksid korraga olema." ,,Mitte see töö, mitte raskus, vaid sõnad, need söövad hinge seest." 8.1. Teised teosest Eesti Päevaleht, Maarja Vaino Parafraseerides lauset "tõlkes kaduma läinud", tuleb tunnistada, et "Kõrboja peremees" on lugedes kaduma läinud.
Kõik koorid laulsid hästi, pälvisid tugeva aplausi ja rohkesti lilli. Kella üheks päeval sai peo see osa läbi ja edasi mindi jällegi rongkäigus kesklinna raekoja ette, kus moodustati ring ning lauldi linnaisadele truualamlikkuse märgina keisrilaulu (Palamets,Hillar 1994 :18). Esimese laulupeo viimane ettevõtmine oli Vanemuise aias kooride võistulaulmine, mida oli kuulama ja vaatama tulnud ligi 4000 huvilist. Inimesi oli lausa nii palju, et rohkem lihtsalt ei oleks mahtunud. Ühes aianurgas mängis Väägvere, teises Kärkna pillikoor. Võistlusse asus umbes pool peole saabunud kooridest. Nende taseme üle otsustas kolmeliikmeline zürii (Palamets, Hillar 1994:18). Parimateks tuli Tallinna Estonia meeskoor, teise koha sai Kursi koor ning kolmanda koha pälvis kogunisti seitse koori: Tartumaarja, Palamuse, Tarvastu, Maarja-Magdaleena, Peetri, Jõhvi ja Koeru. Pasunakooridest sai auhinna Väägvere David Otto Wirkhausi juhatusel (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:13)
annaabi.ee 
