ristlusjärglasi omavahel või lähtevormidega. Ühe risttolmleva taime järglasi nimetatakse sordiaretuses pereks, ühe isetolmleva taime järglasi liiniks, ühe vegatatiivselt paljundatava taime (nt. kartuli) järglasi klooniks (kloonaretus). Risttolmlevate taimeliikide sordid on alati paljude lähedaste vormide kogumid populatsioonid; nende omadusi peab aretusvõtetega pidevalt parandama. Eestis tegelevad sordiaretusega Jõgeva Sordiaretuse Insituut ning Polli Aiandusuuringute Keskus. Eesti on 1961. aastal asustatud Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitsmise Liidu (UPOV) liikmesriik. Sellel ühendusel on üle maailma praegu umbes 60 liikmesriiki ja igal aastal liitub uusi. Eesti liitus antud ühendusega 2000.aastal.
Linnavalitsuse haridusosakond, Tartu linnavalitsuse haridusosakond 13.03.2015 Eesti Maaülikool (ametlik täisnimetus), (tavakasutuses) Eesti maaülikool ja maaülikool Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut, Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti M(m)aaülikooli Polli aiandusuuringute keskus Eesti M(m)aaülikooli keelekeskus, maaülikooli keelekeskus 13.03.2015 Lugupidamisega Suured tänud! Lugupidamisega, Tervitades Suur tänu! Kõike head soovides Suur-suur tänu! Heade soovidega Suur aitäh Teile! Ette tänades Vastust ootamas jäädes Kõike head! Linda Püssa 13.03.2015
toote vette asetamisel. • Puudused süsteemi keerulisus, suur soojus- ja elektrikulu, aeganõudvus. • Toode külmutatakse esmalt sublimatsioonikambris vaakumi all. • Kambris asuvatele riiulitele asetatakse kuivatatav toode, vaakumpumbaga tekitatakse süvavaakum ja mingi küttesüsteemiga soojendatakse toodet. 6 Lüofilisaator VirTis AdVantage 2.0 EL Kasutatakse näiteks Polli Aiandusuuringute Keskuses Erinevate tahkete ja vedelate materjalide külmkuivatamiseks. kondensaatori min. temperatuur kuni -85ºC; mahutavus kuni 4 kg kolm riiulit roostevagade kandikutega, materjali külmutamine ja soojendamine -50ºC kuni + 60ºC kambrivälised(4 tk) kuivatusanumad, Viaalide stoperdamine ja N2 lisamise võimalus, toote temperatuuriandurid (4tk) maksimaalne vaakum 0,001 mmbar programmeeritav külmutus ja kuivatus, kuivatusgraafik WIZARD WORKSTATION (plantvalor
vallakodanikest on rakendust leidnud väljaspool valda. Karksi vallas on suhteliselt kõrge mullaviljakusega maad, kuid vaatamata sellele on vähe põllumajandustootjaid. Traditsioonilise loomakasvatuse ja söödatootmisega tegelevad mõned suuremad talud ja ettevõtetest on siiani tegev veel AS Sallasto. Viimasel paaril aastal on veidi suurenenud teraviljakasvatuse pind, seda just üksikute suurtootjate arvel. Veel on vallas aiandusega tegelev Polli Aiandusuuringute Keskus, kes tegeleb nii tootmise, kui sordiaretustööga. Üldplaneeringus on ettevõtluse ja tootmismaade reserveerimisel arvestatud sobivust keskkonnaga, samuti nende alade paiknemist teede, trasside ning elamupiirkondade suhtes. Esmajärjekorras on vajalik taas kasutusse võtta juba olemasolevad, endiste majandite keskuste suurehitised. Karksi valla arengukava järgi peaks valla ettevõtluskeskkonda tulevikus
keskmine 5432 kg). Sigade arvult on Viljandimaa Eestis esikohal (122 800), enamiku neist kasvatab Rakvere Lihakombinaadi tütarettevõte AS Ekseko. Paistu vallas tegeleb seakasvatusega Saimre Seakasvatuse OÜ (käive 2009. aastal 68 miljonit krooni). Mune toodeti 1,15 miljonit. Põllumajandusloenduse (2001) andmeil kasvatati Viljandimaal avamaaköögivilja kokku 156 hektaril, sellest peakapsast 4, söögipeeti 11 ja porgandit 37 hektaril. Aianduses on olulisimad ettevõtted Polli Aiandusuuringute Keskus (marja- ja puuviljaaiad ning istikukasvatus), Seedri Puukool OÜ (Karksi vallas) ja Oru-Nõlvaku talu (Abja vallas, marja- ja istikukasvatus).(entsyklopeedia.ee) 19 LISA1 20 Lisa 2 21 KASUTATUD KIRJANDUS Raivo Aunap "Eesti Atlas" 2007 Avita http://geoeducation.info/wp- content/uploads/2011/12/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf elvagLugemikgeograafiaEGCDopikjuhanjuhan http://entsyklopeedia
annaabi.ee 
