Alatskivi lähedal avati luuletaja 100. sünniaastapäeval mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi muuseum Kooli fuajees paikneb alaline näitus Aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst 1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. Mõningad raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (19211935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) Luuletus ,,Mine ära" Mine ära, mu noorus, sa --
sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. Kooli fuajees paikneb alaline näitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst (autor O. Ehelaid, 1973).1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum).1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. Kokkuvõte Juhan Liiv oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema luule muutus populaarseks alles peale tema surma. Kasutatud kirjandus Vaba Entsüklopeedia Juhan Liiv. http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv 16.01.2014 Liivi Muuseum Juhan Liiv. http://muusa.ee/?page_id=10 . 16.01.2014 3
Hiljem nimetati see ümber Tallinna Kalakombinaadi tiigimajandiks. Mõne aja pärast muudeti majand Tallinna Kalurikolhoosiks. Peamiselt kasvatati forelli, kuid veel ka karpkalu. Suvisel ajal, kui ilmad olid palavad ning vesi tiikides kuumenes, ohustas kalu hapnikupuudus. Vastuabinõuna lisati värsket vett. Ligikaudu 50 aastat tagasi allutati piirkond Tallinna puukoolile. Edasi moodustati Tallinna puukooli asemele Pirita aiandussovhoos. Sovhoosi keskus jäi esialgu Löwenruh' parki, millena sai tegutseda mitu aastat. 1993. aastal võeti valitsuse määrusega ,,Tallinna parkide kaitse alla võtmine ja välispiiride kirjeldused" looduskaitsealla Löwenruh` park ja tiik. Hetkel on kaitstud parke Tallinnas veel 15. Konkreetse pargi väärtuseks on tema vanus ja vana pargi aura. Vanuse poolest võib seda võrrelda Kadrioru pargiga, kuna nad on eakaaslased. Omapäraks on ka tema mitmeid sajandeid vana tiikidesüsteem.
Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi. Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum. 1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. 6 Kokkuvõte Käesoleva referaadiga sai selgem pilt Juhan Liivi eluloost. Hoolimata oma lühikesest eluajast, suutis ta olla väga viljakas kirjanik ja luuletaja. Loodan , et see meeldis ja andis piisavas mahus ülevaate Juhan Liivi elust ja teostest. 7 Kasutatud kirjandus Aarne Vinkel (1964). Juhan Liiv , Eesti Riiklik kirjastus.
• Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus lõikerooside järele • Rajati mitmeid lõikerooside tootmiseks erinevaid aiandeid: ETKVL Agro aiandid, Tallinna aiandussovhoos, Pirita aiandussovhoos, Luunja aiand jne • Pirita lillepaviljonis rosaarium 200 sordiga • Esimese kodurosaariumi rajas 1970 E.Kaarep, kus floribundroosid oli suurte värvirühmadena • Omandireformi käigus on aga paljud rosaariumid hävinud • Avatud turu tingimustes on ka paljud lõikerooside tootjad sunnitud oma tegevuse lõpetama • ON säilinud mõned eraomanduses olevad roosiaiad: Põltsamaa roosiaed!!!!, Harjumaal Rosmakori roosiaed • Lõuna-Eestis saavad huvilised tõsisemat
aastal. Varaseim teadaolev mõisahärra oli Johann Wrangeli, hiljem on mõisat korduvalt pärandatud, kingitud ja renditud. Viimasteks omanikeks on olnud Stackelbergid ja Nolckenid. Praeguse härrastemaja laskis Luunja parun Arved von Nolcken ehitada enda tehtud projekti järgi aastatel 1880-1885. 1921. aastal mõis riigistati. Seal on aja jooksul tegutsenud Alatskivi Kõrgem Algkool, piirivalve Peipsi jaoskonna staap, masina-traktorijaam ja Alatskivi aiandussovhoos. 2003-2011 teostati lossis kapitaalsed restaureerimistööd, täna tegeletakse seal turismindusega. [9] Alatskivi lossi rajamisel on eeskuju võetud Inglise kuninganna Victoria Sotimaal olevast residentsist - Balmorali kuningalossist. Kuigi loss on oluliselt suurem, kui Alatskivi mõis, kopeeritakse põhilisi kujunduselemente mitte aga planeeringut. Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne
Olukord Suure-Jaani vallas oli pingeline. Toimusid ülekuulamised ja arreteerimised. Mustas nimekirjas oli ka Lahmuse veski omanik Juhan Kull, kes oli sunnitud "vabatahtlikult" loobuma omandist. 1948.a. läks talu Alko Puu-ja Aedviljatehase majandi alluvusse (majand kuulus ENSV Toiduainetetööstuse Ministeeriumile ), veskisse määrati uus juhtkond, kellle eesotsas oli Mihail Buzin. Juhan Kull viidi üle Alko peainseneriks. 1950.a.moodustati selle majandi baasil Lahmuse Aiandussovhoos. Sovhoosi loomadele söödavilja jahvatamiseks paigaldati veskisse desintegraator. Tänu veski töötajatele säilitati olemasolevad seadmed, olgugi tugevasti amortiseerunult. Lahmuse Aiandussovhoosis (1950-1965) tegeldi marja-, puuvilja-, köögivilja-ja tomatikasvatusega(tomatid kasvasid avamaal ja andsid head saaki). 1955. a. ehitati 100-kohaline karjalaut. Mõisa ait, puutöökoda(sepikoda), villaveski ja viljaveski olid sovhoosi valduses. Järve kaldal
annaabi.ee 
