tehakse, on kombinatsioonid Euroopa omadest erinevad. Selliste segude koostises ja maitses on piirkonniti palju erinevusi: Gruusias ja Armeenias on nad tavaliselt teravamaitselised. Aserbaidzaanis mahedad, Kesk-Aasias vahepealsed. Lk 6 Maitsetaimede Kasvatamine Aiapeenral või rõdukastis sobib hästi kasvatada maitsetaimi, millel on nii praktiline kui ka dekoratiivne väärtus ja mida on kerge hooldada. Räpina aianduskooli õpetaja Katrin Uurmani sõnul võib meie vahelduvas kliimas kasvatada edukalt aiapeenral üheaastaseid maitsetaimi - aedtill, vürtsbasiilik ja rosmariin, kaheaastastest näiteks lehtpeterselli. Nende hulka võiks lisada ka mõned lehtsalati- ja saialilletaimed. Mungalille lehed sobivad hästi toorsalatisse ja õied on suurepärased toitude garneerimiseks. Värvi saab lisada lehtpeediga, mille lehti võib kasutada näiteks suppide valmistamisel
kasvatamine/iseloomustus (17.12.2012) 7) Hansaplant ,,Metsamarjade kasvatamine koduaias" http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=5&art=935 (17.12.2012) 8) Hortes ,,Aednik soovitab: Metsataimede kasvatamine koduaias" 09.07.2010 http://www.hortes.ee/? op=body&id=13&art=220#art220 (17.12.2012) 9) Metsa Talu ,,Kultuurjõhvikas" http://www.taimed.ee/index.php?page=91 (17.12.2012) 3 10) Räpina Aianduskooli kodulehekülg, õppematerjal ,,Jõhvika- ja mustikakasvatus" 20.01.2005, uuendatud 10.11.2011 http://ak.rapina.ee/jaan/e-ope/mar_kasv/fail/6metsam/metsamarjad10.html (16.12.2012) 11) Vikipeedia ,,Harilik jõhvikas" http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_j%C3%B5hvikas (17.12.2012) 4
Suur osa tsaarirublasid ning kõik 1930te aastate Eesti kroonid trükiti Räpina paberile. Paberivabrik ning ka tollane väike paberimasin töötavad tänaseni, asutamisaasta 1734 teeb sellest Eesti vanima paberivabriku, mis on muutunud kaasajal ka turismiobjektiks. (Maiste 1996: 299-303) Sillapää mõisapark Läbi aegade on praegune Sillapää lossi park kandnud erinevaid nimesid. Teda on kutsutud ja nimetatud Räpina pargiks, Aianduskooli pargiks, Sillapää lossi pargiks aga kohaliku rahva suus on ta käibele jäänud ikka tehnikumi pargi nime all. Vanade parkide asukoha valikul on olnud üheks määravaks teguriks veekogu olemasolu või viimase lähedus rajatavale pargile. Sillapää lossi dendropark asub looduslikul poolsaarel ja on ühelt poolt piiratud Võhandu jõe ning teiselt poolt Räpina paisjärvega. Pargi täpsed rajamise aastad pole kahjuks kindlalt teada. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park,
Hoone on heas seisukorras. Hiljuti lõppesid restaureerimistööd. Tall-tõllakuur rekonstrueeriti eesmärgiga muuta see loomemajanduskeskuseks (Räpina vald. 2012). Hoone on ehitatud 19-nda sajandi keskel ning ümberehitatud 1975. aastal. Pikk, maakivihoone, millel enne ümberehitust 1975. aastal on olnud 7 pealt kõrge kaarega sissepääsuust. Avade ümbrused olid ajastule omaselt raamistatud tellistega. Hoone poolkelpkatust on kõrgemaks ehitatud, et kasutada hoonet nõukogude ajal aianduskooli sööklana. Vaatamata suurtele ümberehitustele on maakivist kehand säilinud algses mahus ja algsel kujul. Räpina mõisa aednikumaja Räpina mõisa aednikumaja on ehitatud 20. sajandi algul. Aednikumaja on ühekorruseline puidust keldrikorrusega hoone. Puitlaudisel on krohv. Hiljem on hoonet juurdeehitusega pikendatud. Hoone on kaetud viilkatusega. Hoonele on iseloomulikud arvuka ruudujaotusega aknad. Seinu katavad puitsõrestik ja viinamarjaväädid. Hoones paiknevad ametikorterid.
Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi.
annaabi.ee 
