Mitmed tuntud aiataimed (rododendronid, kanarbikud, erikad jt) vajavad normaalseks arenguks happelist pinnast. Neile sobiv pH tase on 4-5 ühikut. Tavaline aiamuld on enamasti 6,5-7,5. Näiliselt on ju vahe tühine. Kas tasub selle paari pügala pärast muretseda? Kindlasti tasub! pH olemus on üsna keeruline - negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Seega tegelikult on vesinikioonide koondumus happelembestele taimedele sobivas mullas 100 korda suurem kui aiamullas. Sauna ei lähe ju keegi 0 °C juures, ikka köetakse esiteks leiliruum +100 °C-ni ja alles siis saab saunamõnusid nautida. Järelikult peame midagi tegema, et oluliselt suurendada happelembeste taimede juurte piirkonnas vesinikioonide arvu. Turvas auku või kuhja? Käepärane happeline materjal olukorra parandamiseks on turvas. Selle saame taimede juurte ümber paigutada kahel viisil: võime kaevata pinnasesse augu, täita selle turbaga, millesse
Esimene istandik loodi Eestis 1969.aastal. Meil kultiveeritakse hariliku jõhvika (O. palustris) sorte, USA-s ja Lääne-Euroopas suureviljalist jõhvikat (O.macrocarpus). Viimane on meie harilikust jõhvikast suuremate viljadega ja pisut mahedama maitsega. Eesti jõhvika küps mari on tugevalt hapu maitsega ja sisaldab peamiselt mahla, Ameerika jõhvikas sisaldab rohkem viljaliha. Jõhvikas vajab kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad nad kiratsema või hukkuvad sootuks. Kui looduslikult kasvavad koduaias või aiaserval mustikad, pohlad või kanarbikud on looduslikult kasvukoht ka jõhvikale enam-vähem sobiv. Kui tegemist on aga tavalisel aiamullal oleva aiaga, siis tuleb jõhvikate kasvatamiseks rajada turbaaed või -peenar. Turbases mullas kasvavad hea meelega ka rododendronid, mustikad ja pohlad, samuti leesikas, küüvits, kanarbik, eerika, talihali, harakkuljus, kalmia ja sookail.
alguses 6-8 cm sügavusele ja kaetakse ettevalmistatud koheva pinnasega. Õitseb mais juunis. ECHINACEA PURPUREA - PUNANE SIILKÜBAR • tugevate, püstiste väheharunenud varte ja tumeroheliste karedate lehtedega taim. Kõrgus põhiliigil 80...100 cm ja õitseb juuli keskelt sügiskülmadeni. Korvõisikud on olenevalt sordist läbimõõdus 10...13 cm ja värvus varieerub valgest heleroosa, oranži ja punakaspruunini. Siilkübar kasvab peaaegu igasuguses aiamullas, kuid õitseb paremini päiksepaistelises parasniiskes kasvukohas ja huumusrikkas mullas. AEDMONARDA - MONARDA DIDYMA • Viietipmelised õied, mis paiknevad varre tippudes männastena, on 3,5...6 cm pikad. Õite värvus olenevalt sordist on kas valge, eri värvi roosa, punane või lilla; ka õiekattelehed on värvunud. Õitseb juulist septembrini ja õied püsivad ‘Fireball varrel kaua dekoratiivsetena. Taim ’
Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2-0,6 m kõrge, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: rohtne püsik, poolkerajas põõsas Lehed: lehed rohelised, vahelduvad, piklikud, varred karvased Õied või õisikud: õied sinakaslillad Õitsemine: juuli lõpp kuni oktoober Liigi eritunnused: vähem vastupidav haigustele nakatub seenhaigustesse, vajab jagamist Kasvukoha nõuded: kasvab päikese käes, talub ka poolvarju, kasvab mistahes hästi dreneeritud aiamullas, ei talu liigniiskust, tuulevaikne või aeg-ajalt õrnalt tuuline kasvukoht Kasutamine haljastuses: rühmadena alpiaedadesse, lõikelill, ääristaim Joonis 8. Amellaster (http://y.delfi.ee/orig/129929/9862715_WbSLXG.jpeg; http://www.naturephoto-cz.eu/pic/bilek/gorska-nebina-0407.jpg) 12 Joonis 9. Amellaster 13 Astilbe (Astilbe) Konkreetne liik: hiina astilbe (Astilbe chinesis)
vms. harimisega või mullaharimisest loobuda ja külvata talivili otsekülvi meetodil (eelkõige rapsi või suviteravilja järgselt). 132. Kartulipõllu ja köögiviljade mullaharimine. Kartuli mahapanek, kui muld on püsivalt 7-10 kraadi. Rullimine - soodustab mulla soojenemist ja mullaniiskuse liikumist kartulipesa tsooni. Äestamine – hoiab mulla kobeda ja umbrohupuhtana. Muldamine – kuni õeipungade moodustumiseni. Köögiviljad: Aiamullas kasvab enamik köögivilju väga jõudsalt ja annab õige hoolduse korral ka head saaki. Siiski tuleb kultuure valides ja paigutades arvestada mulla omadusi ja sobivust. Et koduaias on tegemist väikeste pindaladega, siis ei valmista raskusi ka mulla parandamine, tema struktuuri ja keemiliste omaduste muutmine kasvatavaile kultuuridele sobivaks. Mehaaniliselt koostiselt (lõimiselt) jagunevad meie mullad liiv-, saviliiv-, liivsavi- ja savimuldadeks, peale selle leidub kohati turbamuldi
sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5- 10cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid, nt kontpuu. Kontpuud kevadeti tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid (Karner). Kontpuud on üldiselt vähenõudlikud, kasvades igasuguses aiamullas. Ometi meeldib neile rohkem natuke niiskem ja viljakam pinnas. Päikesepaistelises kasvupaigas õitsevad nad enam, tugevam on ka lehtede sügisvärvus (Aialeht). Kontpuudel on üks halb omadus - nad kipuvad metsistuma, levides nii juurevõsude kui juurduvate okstega (võsund-kontpuu), samuti seemnetega. Regulaarne niitmine nende põõsaste ümbruses on seetõttu väga tähtis. Kui kontpuu on hõlvanud suure ala ja pidev võsa trimmerdamine ei aita, siis tuleb juurestik maast üles sikutada
annaabi.ee 
