Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Kurk on suvetaim. Soojade ilmade saabudes algab tempokas kasv ja õitsemine, kuivuse korral nõuavad taimed ohtralt kastmist ja suve lõpu poole rõõmustavad kasvatajat priske saagiga. Suve lõppu tähistab viimaste kurkide korjamine aiamaalt. Inimesed on kurke teadlikult kasvatanud juba 6000 aastat. On aretatud lugematu arv sorte, mille viljad erinevad nii kujult, koore värvuselt, ogalisuselt, maitselt, pikkuselt ja muudelt näitajatelt. Kurgi viljaks on lihakas ebamari, mida kutsutakse ka kõrvitsviljaks. Toiduks kasutatava taimeosa kirjeldus ning viisid Toiduks tarvitatakse noori valmimata vilju nn tehnilise küpsuse järgus värskelt, samuti hapendatult, soolatult, marineeritult või muul viisil töödeldult
Niipalju kui on inimesi,on ka tarbimisharjumusi. Tähtis on endale aega ajalt meelde tuletada: kas kõike ,mida tahad omada, on ikka väga vaja? Kui järele mõelda, siis pean ennast säästvaks tarbijaks. Ei ole priiskava eluviisiga ega fanaatiline säästja. Teen oma ostud alati eelarvest lähtuvalt. Kui vaja, kogun. Tarbimine on ka söömine. Meie pere sööb alati ise valmistatud toitu.Nii on harjutud juba lapsepõlvest ja tean alati ,mis toidus sees on. Aedviljad tulevad oma aiamaalt: tomatid, kurgid,kartul, peedid, marjad, porgand jne. Tametoitlusest ei pea lugu, aga sööme palju aedvilju sisaldavid toite kala või lihaga. Tähtis on,et toit oleks võimalikult naturaalne ja ei pelga süüa sama toitu ka järgmisel päeval.Poes käies vaatan alati soodushindadega kaupu ja vahel saab ka mõne asja allahinnatud letist. Kulutusi peaks veel vähendama sellega, et ei peaks igapäev poes käima-see on pidev enesedistsipliini küsimus.
aasta järgi): Sotsioloogiliste uuringute (rahvusvahelised ohvriuuringud, elutingimuste uuringud ja EKI-testid) andmetel olulisi muutusi kuritegevuse tasemes ja liigilises struktuuris ajavahemikus 1994-1999 ei ole toimunud. Erinevate küsitluste andmetel on kuritegude läbi kannatanud peresid olnud igal aastal ligikaudu 25%. Mitmete kuriteoliikide puhul on küllalt suur tõenäosus langeda samaliigilise kuriteo ohvriks korduvalt aasta jooksul. 1999. aastal langes suvilast, maakodust või aiamaalt toime pandud varguse ohvriks kaks või enam korda 52% niisuguste kuritegude läbi kannatanutest; sealjuures 13% viis korda või enam. Vägivallaähvarduse või kallaletungi puhul langes korduvalt aasta jooksul ohvriks 32%, garaazist või muust abihoonest toime pandud varguse puhul 29%, 8 röövimise ja autovandalismi puhul 22% niisuguste kuritegude läbi kannatanutest; teiste kuriteoliikide puhul esines korduvat ohvrikslangemist harvemini.
pinnasesse, kaevates urge 2 - 3 meetri sügavuseni. Suured pinnase selgrootud mängivad olulist osa pinnaseprotsesside regulatsioonil, kuid nende seas on vihmaussid kõige tähtsamad pinnase viljakuse ülalhoidmisel ja toiteelementide efektiivsel ringlusel. 8. Millised tegevused hävitavad vihmausse? Vihmausside jaoks toidukättesaamise küsimus väga oluline. Enamik liike on aktiivsed ka sügisel seni, kuni esimesed öökülmad algavad. Samuti on oluline eemaldada aiamaalt nii vähe orgaanilist ainet kui võimalik ja lasta igasugustel taimedel, sealhulgas langenud lehtedel ja viljadel laguneda ja mädaneda. Igasugune mullas toimuv põllumajanduslik tegevus avaldab mõju vihmaussikoosluse arvukusele ja mitmekesisusele, mõju võib olla negatiivne või positiivne Enamasti on tegemist mullatemperatuuri, -niiskuse, orgaanilise aine hulga ja kvaliteedi muutuste tagajärjega
selle kohe kui liblikad said püütud. Ideaalse liblikavõrgu läbimõõduks on 36cm ja sügavuseks 60-70cm, mis on kinnitatud teleskoopvarre külge (Maavara 1956: 9). Minu liblikavõrgu läbimõõduks oli vaid 25cm ja sügavuseks 30cm, seega oli liblikaid suhteliselt keeruline püüda, kuid sain hakkama. Liblikaid püüdsin kodu ümbruse (Otepäält 13km, Puka vald, Meegaste küla) niitudelt, õuealalt, põllult, aiamaalt ja metsast, samuti ühel treeningmatkal Essu soost. Püüdsin liblikaid võrguga nende lennusuunas joostes ja kui ma liblika kätte sain, siis asetasin plastikkarpi, et liblikas minema ei pääseks. Nendes karpides transportisin liblikad ka kohe koju, kus ma nad surmasin mürgiga (kloroformiga). 1.3. Liblikate surmamine Liblikate surmamiseks kasutasin mürki, plastikust karpi ja vatti. Mürgina kasutasin kloroformi, mis on kergesti aurustuv ja kiiresti toimiv vedelik (Maavara 1956: 19)
Tihti tehti ka pannkooke moosiga ja kohupiimakorpi. Siis pole ka ime, miks vanasti lapsed nii väga pühapäeva ootasid. 1950. aastatel olid igapäevaselt joodavad joogid peaaegu samad nagu praegugi. Joogiks oli puhta puurkaevu vee kõrval piim. Teopäevadel hinnati petipiima. Aga talvel ning hommikuti ja õhtuti joodi rohkesti kohvi ja teed. Tollel ajal joodi viljakohvi. See oli tehtud jahvatatud viljast, mis oli eelnevalt pruunistatud. Tee materjali korjati põhiliselt aiamaalt, selleks olid vaarika oksad, pärnaõied ja köömned, kibuvits, piparmünt ja kuivatatud marjateed. Talguteks aga pruuliti linnastest õlut. Ei puudunud laua pealt viin ega veingi. Kuid õlut oli majas alati, kui vanataat (pereisa) veel elas. See ei tähendanud sugugi mitte purjusolekut, õlut võeti kui õhtust rahustavat- lõõgastavat jooki. Õlut hoiti keldris. Vaadist välja lastud õlu oli külm. Et jook omandaks värske maitse, pandi selle sisse korraks kuumaks aetud tuletangid.
annaabi.ee 
