postijaama. · Valitseja Dareios I seadis jalule korra, mis määras lisaks kuningale ametisse ka asevalitseja ehk satraabi. Satraabi ja kuninga amet pärandati isalt pojale. · Pärsia kuningad ei valitsenud alistatud rahvaid väga karmilt. Aastal 546 eKr, pärast Lüüdia alistamist võeti kasutusele vermitud raha. · Pärslaste usk: Usuuuendaja ja preester ehk maag Zarathustra pani aluse uskumustele, mis pidasid Ahuramazdat ehk Tarka Isandat peajumalaks ja kõige hea valitsejaks. Tema vaenlaseks oli Ahriman, üks Ahuramazda enda poegadest. Ohverdusi Pärsias ei tehtud, aga tähtis oli Püha Tuli. Foiniikia · Foiniikia asus Vahemere idarannikul. Kreeka keeles tähendab Foiniikia purpurimaad. · Juba aastal 8000 eKr hakati tegelema põlluharimisega, kuna need alad olid viljakad ja ei vajanud kunstlikku niisutamist (niisutuskanalite süseemi).
lakkamatut võitlust maailmas. Samas oli ta eshatoloogiline (kr k eschatos äärmine, lõplik): kuulutas ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut. Need kujutelmad on avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, mille arusaamad jumala ja saatana vastasseisust, paradiisist ja põrgust ning viimasest kohtupäevast on suurel määral alguse saanud mazdaismist. Pärsia kuningad pooldasid mazdaismi ja austasid Ahuramazdat oma peajumalana. Mazdaism püsis Iraanis valitseva usundina islami tulekuni VII sajandil. Tema pooldajaid leidub Iraanis veel tänapäevalgi. 6 Zarathustra õpetus Zarathustra õpetas, et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand: Ahuramadzda ehk Tark Isand võitleb Tõe, tema põlisvaenlane Angra Mainju ehk Kuri Vaim aga Vale eest. Maailma läbib leppimatu võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju, Tõe ja Vale vahel
kokkuvaadet puhta maa, vee ja tulega. f. Mazdaism (u 600 eKr) usu-uuendaja Zarathustra õpetus: · Varasem dualistlik religioon, kus rõhutati kahte vastandlikku alget valguse ja pimeduse maailm. · Pärast surma saavad Aburamazda (valguse) kummardajad tema riiki paradiisi. · Kes teevad patte lähevad Ahrimani (pimeduse) riiki põrgusse. · Valitsejad võtsid selle õpetuse omaks ja austasid Ahuramazdat kui peajumalat. · Mazdaism mõjutas ka islami ja ristiusu kujunemist (Jumal- Saatan).
rohtaed), valesid aga ootavad põrgupiinad. Kuid selline võitlus ei jää kestma igavesti, sest on määratud, et lõpuks saavutab Ahuramazda oma vaenlase ja kõigi kurjuse jõudude üle otsustava võidu. Siis tõusevad surnud haudadest ja mägede metallid voolavad suureks tulejõeks, mis kõrvetab patused, kuid on õigetele nagu soe piim. Kurjus on seega võidetud ja saabub üldine õnneajastu. Pärsia kuningad võtsid Zarathustra õpetuse omaks ja austasid Ahuramazdat kui oma peajumalat. Seda usku on hakatud nimetama mazdaismiks. Ta püsis Iraanis valitseva usundina kuni islami tulekuni VII sajandil. Teatud määral leidub selle pooldajaid veel tänapäevalgi. Mazdaism on varaseim teadaoleb selgelt dualistlik ja maailma lõppu ette kuulutav ehk eshatoloogiline (eschatos äärmine kreeka keeles) usk maailma ajaloos. Sellisena on ta avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, kujundades arusaamu jumala ja saatana
religioon oluliselt muutunud ning pärimuse järgi oli selle kõige taga kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetusest sai Pärsia ja kogu Iraani usu alus enam kui aastatuhendeks. Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetatakse mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus, mis kuulutas hea ja kurja-peajumal Ahuramazda ja tema kurjust kehastava vastase lakkamatut võitlust maailmas. Pärsia kuningad pooldasid mazdaismi ja austasid Ahuramazdat oma peajumalana. Tema pooldajaid leidub Iraanis veel tänapäevani. 2. Renesanss ja Humanism 14 sajandil tõuseb tähelepanu keskmesse inimene Hakati tundma õppima antiik kultuuri - inimese väärtustamist = taassünd ehk renesanss - humanism Renesanssi ja humanismi ideed levisid Euroopas 16 sajandil - Saab oluliseks kogu Euroopale Renesanssi ja humanismi tekke põhjuseks Itaalias oli majanduslik jõukus, mis kogutud sajandite jooksul
annaabi.ee 
