pukseeritaval laeval. h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille manööverdusvõime on piiratud tulenevalt selle süvise suhtest laevatatava vee sügavusse ja laiusesse. i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge, ega ole madalikul. Osa C – Tuled ja märgid Reegel 20 – Reeglid, mis kehtivad tulede ja päevamärkide kasutamisest. Reegel 21 – Mõisted ja nõuded topitule, pardatulede, ahtritule, puksiirtulede, ringtule ja plinktule kohta. Reegel 22 – Tulede nähtavus. Reegel 23 – Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled iga laeva tüübi kohta. Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel. Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled. Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta. Reegel 27 – NUC või RAM tuled. Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled. Reegel 29 – Lootsilaevade tuled.
ka pukseeritaval laeval. h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille manööverdusvõime on piiratud tulenevalt selle süvise suhtest laevatatava vee sügavusse ja laiusesse. i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge, ega ole madalikul. Osa C – Tuled ja märgid Reegel 20 – Reeglid, mis kehtivad tulede ja päevamärkide kasutamisest. Reegel 21 – Mõisted ja nõuded topitule, pardatulede, ahtritule, puksiirtulede, ringtule ja plinktule kohta. Reegel 22 – Tulede nähtavus. Reegel 23 – Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled iga laeva tüübi kohta. Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel. Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled. Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta. Reegel 27 – NUC või RAM tuled. Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled. Reegel 29 – Lootsilaevade tuled.
Reegel 24. Pukseerimine ja tõukamine a) Pukseeriv jõuajamiga laev peab kandma: i) reegli 23 punkti a alapunktis i või ii ettenähtud tule asemel kaht vertikaalselt paiknevat topituld. Kui puksiirkaravani pikkus, mõõdetuna puksiirlaeva ahtrist pukseeritava laeva ahtrini ületab 200 meetrit, siis kolme sellist vertikaalselt paiknevat tuld; ii) pardatulesid; iii) ahtrituld; iv) puksiirtuld vertikaalselt ahtritule kohal; v) kui puksiirkaravani pikkus ületab 200 meetrit, siis rombikujulist märki nähtavaimas kohas. b) Kui tõukurlaev ja tõugatav laev on jäigalt ühendatud nii, et nad moodustavad liitlaeva, loetakse nad jõuajamiga laevaks, mis peab kandma reeglis 23 ettenähtud tulesid. c) Välja arvatud liitlaev, peab jõuajamiga laev, mis tõukab või pukseerib pardati teist laeva, kandma järgmisi tulesid:
ö kui on rotid, närilised, siis nende eemaldamine). 3. Pukseeriva laeva tuled Pukseeriv mehaanilise jõuseadmega laev peab kandma: kaht püstjoones ülestikku paigaldatud topituld. Kui karavan, mõõdetuna pukseeriva laeva ahtrist viimase pukseeritava laeva ahtrini, on pikem kui 200 meetrit, siis kolme sellist tuld püstjoones ülestikku; pardatulesid, ahtrituld, pukseerimistuld vertikaalselt ahtritule kohal; rombikujulist märki kõige nähtavamal kohal, kui karavani pikkus üle 200 m. 4. Mis on TEU ja millised on standardsete konteinerite mõõdud? Laevanduse statistikas kasutatakse lühendit TEU ( Twenty- foot Equivalent Unit), mis tähendab ühte 20 jalast konteinerit. Konteinerite standardne pikkus on 20,30,40 ja 45 jalga. Standardiseeritud konteinerite mõõdud on 8x8x20 jalga ja 8x8x40 jalga. On ka mittestandardseid konteinereid, mis
koormust, töötatakse vajaduse korral laevapereliiget võib lugeda vaatlejaks püstjoones ülestikku; pardatulesid, ahtrituld, valgustamiseks ja signaliseerimiseks. Kui peamasinaga edasikäigul. Roolimisega tegelevat roolimeest ei saa pidada pukseerimistuld vertikaalselt ahtritule kohal; laevas ei tööta avariivalgustus, saab vaatlejaks. Erandina on lubatud väikestel rombikujulist märki kõige nähtavamal kohal, valgustuspulka kasutada evakuatsiooniteede Allikas: VTA laevadel, kus roolimise kohalt tagatakse kui karavani pikkus üle 200 m. valgustamiseks jne
hoidmist tagant tuleva laevaga. Eelpoolmainitud 4 laevapikkust moodustab 2,5-3 kaabeltaud (arvestades liikumist karavanis enamasti keskmise käiguga, võib seda vahemaad umbes 25% lühendada). 4-5-pallises jääs on vahe laevade vahel 1,5-2,5 kab. küllaldane ja ohutu, kuid teatud juhtudel raskes jääs tuleb vahet lühendada 40-50 meetrini. Püsiva vahemaa tagamiseks võib soovitada paari võtet. Näiteks valib laevajuht mingi tasapinnalise liitsihi oma laeva osade ja JM ahtrireeling (ahtritule vm.) vahel (Joon. 11.17). Laevadevahelise kauguse vähenedes jääb JM-l valitud märk liitsihist allapoole, laevade kaugenedes aga hakkab liitsiht näitama märgist allapoole. Samuti võib kauguse muutumist märgata sekstandi abil, kasutades kahurväebinoklit vm. kaugusmõõdikut. . Laevade jäätumine ja võitlus sellega. Üheks ebameeldivaimaks nähtuseks meresõidul madalate temperatuuridega regioonides on laevade jäätumine (Joon. 11.13)
annaabi.ee 
