Reegel 13. Möödasõit a) Olenemata B osa I ja II jao reeglite sätetest peab teisest laevast mööda sõitev laev hoiduma kõrvale möödasõidetava laeva teelt. b) Möödasõitvaks loetakse laeva, mis läheneb teisele laevale suunast, mis on rohkem kui 22,5 o tagapool selle traaversit, seega on möödasõitva laeva asend möödasõidetava laeva suhtes niisugune, et öösel on võimalik näha ainult möödasõidetava laeva ahtrituld, kuid mitte kumbagi pardatuld. c) Kui laeval tekib kahtlus, kas ta on möödasõitev laev või mitte, tuleb eeldada, et ta on möödasõitev laev, ja tegutseda selle kohaselt. d) Kahe laeva omavahelise asetuse hilisem muutus ei tee möödasõitvat laeva käesolevate reeglite mõistes lõikuva kursiga sõitvaks laevaks ega vabasta teda kohustusest hoiduda kõrvale möödasõidetava laeva teelt niikaua, kui ta on lõplikult ja ohutult möödunud. Reegel 14. Vastaskurssidel lähenemine
a. Käigusolev purjelaev peab näitama: Ujuva navigatsioonimärgistuse kasutusalad Veidi lihtsam on vabastada ankrut takistusest Pardatulesi jagunevad regiooniks ,,A" ja regiooniks ,,B". kasutades selleks taimkiust trossi. Seda läbi ahtrituld Regioon ,,B" Põhja-, Kesk-,ja Lõuna- raiuda on ohutum, kui vabastada terastrossi b. alla 20 m purjelaeval võivad eelmises Ameerika, Jaapan, Korea ja Filipiinid. pollarilt. Peale takistuse eemaldamist võib punktis toodud tuled olla ühildatud.
Möödasõit Laev, mis möödub teisest laevast, on kohustatud mööduma möödasõitjast ohutus kauguses ja kui asjaolud seda lubavad, jätma selle paremale küljele. Manööverdamine peab toimuma aegsasti. Möödasõitvaks loetakse laeva, mis läheneb teisele laevale suunast, mis on rohkem kui 22,5o tagapool selle traaversit, seega on möödasõitva laeva asend möödasõidetava laeva suhtes niisugune, et öösel on võimalik näha ainult möödasõidetava laeva ahtrituld, kuid mitte kumbagi pardatuld. Kui laeval tekib kahtlus, kas ta on möödasõitev laev või mitte, tuleb eeldada, et ta on möödasõitev laev, ja tegutseda selle kohaselt. Reegel 14. Vastaskurssidel lähenemine Kui kaks jõuajamiga laeva lähenevad teineteisele vastaskurssidel või vastaskurssidele lähedastel kurssidel nii, et tekib kokkupõrkeoht, peab kumbki laev muutma oma kurssi paremale, et lahkneda teineteisest vasakute parrastega. Reegel 15
eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon (n.ö kui on rotid, närilised, siis nende eemaldamine). 3. Pukseeriva laeva tuled Pukseeriv mehaanilise jõuseadmega laev peab kandma: kaht püstjoones ülestikku paigaldatud topituld. Kui karavan, mõõdetuna pukseeriva laeva ahtrist viimase pukseeritava laeva ahtrini, on pikem kui 200 meetrit, siis kolme sellist tuld püstjoones ülestikku; pardatulesid, ahtrituld, pukseerimistuld vertikaalselt ahtritule kohal; rombikujulist märki kõige nähtavamal kohal, kui karavani pikkus üle 200 m. 4. Mis on TEU ja millised on standardsete konteinerite mõõdud? Laevanduse statistikas kasutatakse lühendit TEU ( Twenty- foot Equivalent Unit), mis tähendab ühte 20 jalast konteinerit. Konteinerite standardne pikkus on 20,30,40 ja 45 jalga. Standardiseeritud konteinerite mõõdud on 8x8x20 jalga ja 8x8x40 jalga
kandma: a)kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge; b)kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb; c)vees edasi liikudes lisaks alapunktis a ettenähtud tuledele topitul või –tulesid, pardatulesid ja ahtrituld; Udusignaal 1 pikk 2 lühikest iga 2 min. tagant • Sildumisseade. Laeva sildumiskoha ettevalmistamine sildumiseks. Kinnitusotste ja abivahendite nimetused. Laeva kinnitamine kai äärde. Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone
Muude asjade hävimise või kahjustumise korral hüvitatakse kahju laevapere liikmetele vastavalt poolte kokkuleppel. 3. Lootsilaeva tuled *Omab käiku vee suhtes .Vaade vöörile; paremal roheline tuli ,vasakul punane tuli ja keskel mastitopis kahte tuld üksteise peal, alustades alt ülesse- punane ja valge tuli; Vaade ahtrile; all keskel valge tuli ja mastitopis alustades alt ülesse-punane ja valge tuli. Ja lisaks veel käigus olles pardatulesid ja ahtrituld. *lootsilaev öösel ankrus. Laev alla 50 m; vaade külje pealt-valge vöörituli ja mastitopis kaks tuld alustades alt ülesse- punane ja valge Ja pikkusega 50m ja enam ,siis on lisaks eelnevale veel valge ahtrituli. *Kui lootsilaev ei ole lootsivahis, peab ta kandma tulesid või märke, mis on ettenähtud sama pikkusega laevale. Pilet 5 1. Prügi käitlemine laevas Prügiks loetakse kõiki toiduainete, majapidamise ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva
annaabi.ee 
