• 15.-17. sajandil • Varauusaeg-suurte maadeavastuste ajastu Avastusretke põhjused • 15.sajandil-Poliitiline ja majanduslik olukord • Vahemerel muutus kauplemine keeruliseks • Kaupad muutusid kallimaks • Väärismetalli puudus • Idamaad, eriti India- erakordselt rikkad • Äri- kui ka ristisõjaprojekt Keskaja tehnika uuendus • Kompass- hiinlaste leiutis • 14.sajandi merekaardid • Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela • Saarestikku Lääne-Indiaks (indiaanlased) • Amergio Vespucci- ekspeditsioon Ameerika Elu purjelaevas • Riskantsed ettevõtmised • Tundmatutes vetes- raske orienteeruda, arvestada tuli ootamatute karidega, hoovuste,
Äkki tuli esimene korsten kinnitusest lahti ja kukkus valju plartsatusega vette. Päästepaatides viibivad inimesed lootsid iga loogika vastaselt, et nad naasevad peagi turvalisele ,,Titanicule". Kui vesi jõudis käigutuleni, said kõik aru, et lõpp on käes. Lõpuks ei pidanud ,,Titanic" survele vastu ja murdus keskelt pooleks. Paljud inimesed ei suutnud seda vaadata ja pöörasid pead kõrvale. Paari minuti möödudes hakkas mürin aegamööda vaibuma. Ahtriosa voolas kiiresti vett täis, pöördus ümber oma telje, püsis püstloodis veel umbes minuti ja vajus siis kiirelt vee alla. Kuigi ,,Titanic" oli uppunud ja võtnud ligikaudu 1500 inimest endaga kaasa, oli veel paljudel vaja oma elu eest võidelda. Sajad inimesed rabelesid, et võtta kinni ümbritsevatest esemetest. Vee temperatuur oli selleks ajaks -2C. Ainus viis ellu jääda oli pääseda mõne päästepaadi juurde. Algul ei keelatud inimestel päästepaati tulla, pärast,
kuid mitte liiga kaugel, vältimaks suurt trimmi vööri üleujutamise korral. Reeglina on see vahesein minimaalsel lubatud kaugusel maksimaalseks lastimahutavuseks. Ahtri vahesein on hoidmaks dedvudi toru veekindlas sektsioonis. Tänapäeval võib leida laevadel lainelisi vaheseinu (corrugated bulkhead). Lainelisus võimaldab loobuda tavapärastest tugevdusribidest. Põrkevahesein peab ulatuma ülemise pideva tekini ja ahterpiigi vahesein peab tagama ahtriosa veekindluse. Kõik veekindlad vaheseinad peavad ulatuma ülemise pideva tekini, kuid kui vabaparrast mõõdetakse second tekist, peavad ulatuma need selleni Olenevalt laeva kasutusest, määrab SOLAS vaheseinte arvu. 22. Pillarid: ehitus, vajadus Tugipostid e pillarid (pillars) Tugipostide ülesanna on toestada ja tugevdada laeva kere, peavad vastupidama kokkusuruva jõuga (mitte kõverduma). Kuna pillarid segavad kaubalaadimist, võib leida pigem hõredamalt suuri
uksed sulguvad, mõningatel juhtudel käivitub sprinklersüsteem mis pihustab ruumi veeuduga üle. Drenchersüsteemis on vaja käivitada tuletõrje-pump ja avada vajalikud klapid. 37. Laeva trümmisüsteemid: kuivendus-, ballasti-, kreeni-, trimmi- (diferendi-) ja veeärastusssüsteem. Pilsiveesüsteem Trümmisüsteemid Kuivendussüsteem (; trümmi pilsi süsteem; ; bilgedrain(age) system) võimaldab pumbata vett välja iga trümmi ahtriosa mõlemas pardas asuvatest pilssidest ( ). Vesi satub sinna: metalli higistamine, trümmide pesu, torude leke, leke korpuses. Veetaseme kontrolli teostatakse iga vaht (vahel sagedamini) mõõdetakse läbi mõõtetoru (peilimistoru) (), andur. Kuivendussüsteem on kaubalaevadel on harilikult keskne e. tsentraalne vaid mõni kaugemal asuv ruum (ketikast, vöörpiik jt.) on autonoomse kuivendusega, vältimaks liiga pikki torustikke.
-grupiviisiline: üks pump teenindab mitmes veekindlas sektsioonis asuvaid tarbijaid -keskne (tsentraliseeritud): üks pump teenindab kõiki laevas asuvaid süsteemi tarbijaid; + vähe pumpasid, keskne juhtimine, suhteliselt väiksem tarbitav võimsus; - dubleerimise vajadus, pikad torustikud] Eriotstarbelised süsteemid tagavad laeva spets funktsioonide täitmise (tankeritel: lasti-, inertgaasi-, lastitankide pesu) Kuivendussüsteem võimaldab pumbata vett välja iga trümmi ahtriosa mõlemas pardas asuvatest pilssidest ( ). Vesi satub sinna: metalli higistamine, trümmide pesu, torude leke, leke korpuses. Veetaseme kontrolli teostatakse iga vaht (vahel sagedamini) mõõdetakse läbi mõõtetoru (peilimistoru) andur. Kuivendussüsteem on kaubalaevadel on harilikult keskne e. tsentraalne vaid mõni kaugemal asuv ruum (ketikast, vöörpiik jt.) on autonoomse kuivendusega, vältimaks liiga pikki torustikke.