KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse-
Pilsi kaevus asub imitoru, mis on ümbritsetud kattega (strum box), kuhu on tehtud augud, mis peavad takistama prügi sattumise pilsisüsteemi. Kaubalaevadel on vähemalt kaks mootoriga pumpa ühendatud pilsi peamagistraaliga, reisilaevadel vähemalt kolm 30. Ballastisüsteem Ballasti kasutatakse tühjendamiseks ja ümberpumpamiseks laeva trimmi ja püstuvuse muutmise eesmärgil. Ballast on merevesi, mis pumbatakse vastavasse ballasttanki Ballastitankid võivad asua topeltpõhjas, vöör ja ahterpiigis. Ballastsüsteemi klapid peavad võimaldama voolu mõlemas suunas 31. Tankide mõõdutorud, -õhutorud Mõõdutorud on igal tankil ja ka ruumidel, kuhu ei ole kerge ligi pääseda, ning on paigutatud imitoru lähedusse, ehk tanki kõige madalamasse punkti Mõõdutoru alla paigutatakse paksem plaat (striking plate), et pideva kasutamise juures põhja plaadistus kahjustada ei saaks. Õhutorud on tankides vältimaks õhu jäämist tanki selle täitmisel või vaakumi tekkimist tühjendamisel
) on autonoomse kuivendusega, vältimaks liiga pikki torustikke. Kaevud (bilge well) on pumpade imitorude ummistuste vältimiseks varustatud kaitsesõeltega Neid puhastatakse peale iga lossimist, eriti puistlasti lossimist. Ballastisüsteem on vajalik ballastvee võtuks, ümber- ja väljapumpamiseks. (differendi (trimmi) või kreeni muutmiseks, süvise suurendamisekst, kui laev on ilma lastita=ballastis, püstuvuse muutmiseks Ballasttankid asuvad: kahekordse põhja vahel, vöör- ja ahterpiigis (), pardatankid (tsisternid) Nõuded ballastisüsteemile: vältida vee pääsu lasti juurde või kõrvalruumidesse. Pilsi- ja ballastitorustike ühendus peab olema suletav tagasilöögiklapiga. Sulgemisseadmed on ette nähtud süvatankide ootamatu tühjenemise või täitumise puhuks. 1 suction pump pump 2 strum box kaitsesõel 3 closable one-way valve suletav tagasilöögi-klapp 4 common one-way valve mittesuletav tagasi-löögiklapp
) on autonoomse kuivendusega, vältimaks liiga pikki torustikke. Kaevud (bilge well) on pumpade imitorude ummistuste vältimiseks varustatud kaitsesõeltega Neid puhastatakse peale iga lossimist, eriti puistlasti lossimist . Ballastisüsteem on vajalik ballastvee võtuks, ümber- ja väljapumpamiseks. (differendi (trimmi) või kreeni muutmiseks, süvise suurendamisekst, kui laev on ilma lastita=ballastis, püstuvuse muutmiseks Ballasttankid asuvad: kahekordse põhja vahel, vöör- ja ahterpiigis (), pardatankid (tsisternid) Nõuded ballastisüsteemile: vältida vee pääsu lasti juurde või kõrvalruumidesse. Pilsi- ja ballastitorustike ühendus peab olema suletav tagasilöögiklapiga. Sulgemisseadmed on ette nähtud süvatankide ootamatu tühjenemise või täitumise puhuks. Nõuded ballastisüsteemile: vältida vee pääsu lasti juurde või kõrvalruumidesse. Pilsi- ja ballastitorustike ühendus peab olema suletav tagasilöögiklapiga.
Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronsteini ülesandeid. Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks.
Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronsteini ülesandeid. Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks.
Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronsteini ülesandeid. Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks.
annaabi.ee 
