Laiemate rahvahulkade igatsuse lunastuse järele täitsid idamaised usundid. Erinevalt kujutlusvõimetust riigiusundist apelleerisid uued usundid tunnetele. Neis kõigis oli samalaadne lunastusõpetus: uskujad pääsevad salapäraste toimingute abil osalema jumaluse surmas ja ülestõusmises. Idamaiste religioonide ühisjooned tõid kaasa nende osalise segunemise. Oli siiski kaks usundit, mis püsisid teistest lahus: judaism ja kristlus. Sünagoogil oli aga ahtam uks kui kirikul. Pärast Jeruusalemma hävitamist oli judaism muutunud senisest õigeusklikumaks, sulgunud endasse ja loobunud misjoni tegevusest. Selle asemele astus kristlik kirik, kes oli juutlusest võtnud omaks monoteismi ja kõrge moraali, kuid vabanenud selle pedantsete pärimuseeskirjade ahelaist. Ristiusu edukusel oli mitu põhjust. Üks tähtsamaid oli vastastikune hoolekanne. Kaitstes oma usku rõhutasid kristlased, et nad on korralikud kodanikud. Hoolitsedes oma ligimeste
ajal. Kavandamisel lähtutakse eelkõige tehnilistest aspektidest: valgustatud peavad olema kõik kasutatud teed asulais ja haljasaladel, sissepääsud hoonetese, platsid, terminaalide ümbrused, parklad, sisehoovid jm. Plaanimisel on põhiliseks teguriks valgusvoo hulk pinnaühikule. Valgustatusest sõltub valgustite vahekaugus, kupli tüüp, valgusallika võimsus ja masti kõrgus. Plastika aitab koondada vaadet ja ergastab kompositsiooni haljasalal. Mida ahtam on ala, seda hoolikamalt tuleb jälgida konteksti ja valida detaile. Temaatiliselt jaguneb plastika allegoorseks taiese ideed väljendatakse läbi allegoorilise vormikeele, sümboolseks teose idee väljendub läbi üldtuntud sümbolite, zanriplastikaks toeste loomisel on kasutatud kinlat temaatikat. Plastikat valitakse vastavalt ala suurusele, teemale ja kujundusele. Igasugune plastika aeda ei sobi. Skulptuuri valikul tuleb lähtuda järgmistest punktidest: tuleks vältida
isandatena kui ka vangidena. Haarava eetilis-filosoofilise sisuga romaanile “Tants aurukatla ümber” kuulub eesti nüüdiskirjanduses väga silmapaistev koht. See romaan on pälvinud Nõukogude Eesti preemia ning 1999.a. läbiviidud küsitlus tõstis ta läbi aegade 50 parema raamatu seas kolmekümnendale kohale. Probleemiseadelt, esituslaadilt ja elutunnetuselt seostub eelkäsitletud teosega minevikuaineline romaan “Pommeri aed” (1974, 38.a.), ehkki selle aja- ning ühiskonnahaare on ahtam. Autor jälgib kujutatavat taas eetilise nurga alt, tuues peategelaseks möödunud sajandi lõpu praktilise teoinimese, rangemeelse ja õiglust armastava külakoolmeistri, kes on küll tervete ja kõlbeliste põhimõtetega, ent mitte mingi isamaalane või rahvavalgustaja, nagu võiks arvata ärkamisajajärgsest tegevusajast. “Pommeri aeda” saab määratleda ja hinnata kui ideeromaani eesmärgistatud elu võimalikkusest üksikisiku ja võimu konfliktiolukorras.
punane, pruun, beež ning külmad toonid on purpur, roosa, violett ja lilla, violettsinine, sinine, türkiis, roheline). Vastandus kerge-raske: kergena tuntakse valget, helesinist, kollast, roosat ja beeži. Need värvitoonid muudavad esemeid näiliselt kergemaks, ruumi õhulisemaks (ruumi tajutakse avaramana). Raskena mõjuvad pruun, violett, violettsinine ja tumepunane. Nendes toonides esemed tunduvad raskemad ja kompaktsemad (ruum ahtam). Vastandus vaikne-vali: vaiksena tajutakse sügavaid või tumedaid külmi toone (sinised ja rohelised). Terava aistingu tekitavad küllastunud toonid (kollane, kollakasroheline, punakaslilla). Neid toone peaks suure mürafooniga ruumides ettevaatlikult kasutama. Vastandus niiske-kuiv: niiskena tajutakse külma sinakasrohelist, sinist ja helesinist (assotsieeruvad vee ja jääga). Neid tasakaalustavad soojad (kollased, oranžid ja oranžpruunid) toonid, mis mõjuvad kuiva ning puhtana.
edaspidi) hakkamine oli välistatud, sest nende väärtushinnangud kehastasid punkaritele kõike seda, mille vastu punk võitles – näiteks konformism ja Läänelikud eluviisid. Diskomehed mõjusid punkaritele tobedate ja arusaamatutena, sest väärtustasid enim välismaist diskomuusikat, teksapükse, kilekotte ja tosse, Eero Tamm sõnab intervjuus lisaks, et võrreldes punkaritega oli diskomeeste maailmapilt palju ahtam ning vähem vaimne ning et punkarid olid üldjuhul võrdlemisi suure lugemusega13. Lisaks aitas punkliikumise tekkimisele ENSVs kaasa selle populaarsus Lääneriikides. Maailma tõenäoliselt tuntuim punkbänd Sex Pistols ilmus maailmaareenile 1970. aastate teises pooles ning Soome televisiooni kaudu said sest osa ka ENSV põhjaosas elavad inimesed. Nimelt levis Soome televisioon arvukate segajate kiuste ka Põhja-Eestisse, mis
annaabi.ee 
