Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ahjuroobi" - 7 õppematerjali

Raud-malm-teras
3
doc

Raud, malm, teras

erinevatest materjalidest. Raudahjuroop: väljanägemiselt on ta inetu, karedavõitu, kaetud tumeda põletuskihiga. Teda võib painutada ja ta ise ei aja end sirgeks. Ta ei purune löögist, ta ei karda rasket tööd - pöörata puid või sütt. Terasnuga: ta on ilus, läikiv, terav. Kui ta paindubki, siis ajab ta enda ka ise sirgeks, sest ta on elastne. Aga kui painutada teda tugevamini, siis ta murdub. Kui panna nuga ahjuroobi asemel tööle, jääksid temast varsti vaid tükid järele. Malmkatel: ta on hall, peaaegu must temasse segatud süsinikust. Ta on habras: kui lüüa teda haamriga, ta puruneb. Need kolm asja on valmistatud erineval viisil. Ahjuroop taoti hõõguvast rauatükist. Punaseks kuumutatud raud muutub pehmeks ja järeleandlikuks - teda saab taguda ja anda talle haamrilöökidega soovitud kuju. Ka nuga taoti, kuid seejärel veel karastati: aeti punaseks ja pisteti külma vette.

Keemia → Keemia
56 allalaadimist
Tammsaare ja Mefisto
4
doc

Tammsaare ja Mefisto

Fausti ja Andrest ühendab nende rahuldamatu pürgimuslikkus. Mefisto ja Pearu olemuse vahel on märksa raskem leida sarnasusi. Pearul on rõhk pigem absurdsetel ja isekatel tempudel, Mefistol aga negatsioonil. Kõige suurem erinevus ongi selles, et Pearu ei ole Andrese võrgutaja, teenija ega hingepüüdja. Aimatavaid sarnasusi võib leida veelgi: Pearu musta koera tungimine Andrese majja ja jõuluvorstide ärareostamine evangeeliumi lugemise ajal ning ahjuroobi maha kukkumine koera sisenemisel, mis ei lasknud tal lahkuda ­ musta puudli ilmumine Faustile lihavõtte hommikul ning selle ulgumine Fausti Johannese evangeeliumi lugemise ajal ja pentagrammi vigane nurk, mis lubas küll puudlil Fausti kambrisse siseneda, kuid sealt välja pääseda ei lubanud; Pearu lobasuine kõrtsijutt Sauna-Mari ning Andrese kohta, mis oli üheks Jussi surma ajendiks ­ Mefisto roll Valentini surma provotseerimises.

Eesti keel → Eesti keel
23 allalaadimist
Raud
8
pdf

Raud

malmkatelt, siis näib nagu nad oleks tehtud erinevatest materjalidest. Raudahjuroop: väljanägemiselt on ta inetu, karedavõitu, kaetud tumeda põletuskihiga. Teda võib painutada ja ta ise ei aja end sirgeks. Ta ei purune löögist, ta ei karda rasket tööd - pöörata puid või sütt. Terasnuga: ta on ilus, läikiv, terav. Kui ta paindubki, siis ajab ta enda ka ise sirgeks, sest ta on elastne. Aga kui painutada teda tugevamini, siis ta murdub. Kui panna nuga ahjuroobi asemel tööle, jääksid temast varsti vaid tükid järele. Malmkatel: ta on hall, peaaegu must temasse segatud süsinikust. Ta on habras: kui lüüa teda haamriga, ta puruneb. Need kolm asja on valmistatud erineval viisil. Ahjuroop taoti hõõguvast rauatükist. Punaseks kuumutatud raud muutub pehmeks ja järeleandlikuks - teda saab taguda ja anda talle haamrilöökidega soovitud kuju. Ka nuga taoti, kuid seejärel veel karastati: aeti punaseks ja pisteti külma vette. Sellest muutus

Keemia → Keemia
45 allalaadimist
Raud ja tema sulamid
5
doc

Raud ja tema sulamid

Raudahjuroop: väljanägemiselt on ta inetu, karedavõitu, kaetud tumeda põletuskihiga. Teda võib painutada ja ta ise ei aja end sirgeks. Ta ei purune löögist, ta ei karda rasket tööd - pöörata puid või sütt. Terasnuga: ta on ilus, läikiv, terav. Kui ta paindubki, siis ajab ta enda ka ise sirgeks, sest ta on elastne. Aga kui painutada teda tugevamini, siis ta murdub. Kui panna nuga ahjuroobi asemel tööle, jääksid temast varsti vaid tükid järele. Malmkatel: ta on hall, peaaegu must temasse segatud süsinikust. Ta on habras: kui lüüa teda haamriga, ta puruneb. Need kolm asja on valmistatud erineval viisil. Ahjuroop taoti hõõguvast rauatükist. Punaseks kuumutatud raud muutub pehmeks ja järeleandlikuks - teda saab taguda ja anda talle haamrilöökidega soovitud kuju. Ka nuga taoti, kuid seejärel veel karastati: aeti punaseks ja pisteti külma vette

Keemia → Keemia
33 allalaadimist
Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

See on ROLAND: Ma ei ole saanud rahulikult asja veel nätske. (Laura istub. Paus. Roland üle mõelda. paneb kingad jalga, riietub.) Lähen tuulutan OSVALD: Tulemus oleks sama. Sinu äsjase veidi. (Lahkub.) esinemise põhjal võin arvata, et sinu varandus on peagi mitmekordne. Mul on sinu üle hea meel. Muidu jääks mu süda 8. stseen väga valutama. (Osvald ajab nagu kogemata ahjuroobi maha.) OSVALD: Väga tõsine noormees. Tal on ROLAND: Ma ei suuda millestki aru saada. tulevikku. Mis siis nüüd on? Ja kes ma olen? Ja kuidas LAURA: Kuhu ta läks? me... (Osvald saadab terava pilgu.) OSVALD: Ma arvan, et ta tahab värsket OSVALD: See kõik võtab aega. Aga varsti õhku. hakkab väga hea. Paari nädala pärast … LAURA: Mis te talle rääkisite? ROLAND: Ja mida ma emale-isale ütlen

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
Ristumine peateega
110
doc

Ristumine peateega

OSVALD: Jah? ROLAND: (paus) Sõimes. OSVALD: Milline ta välja näeb? ROLAND: (paus) Punase juuksetutiga ja roosades sipupükstes. OSVALD: Ja olete hiljem ka kohtunud? ROLAND: Ei tea küll, et oleks? OSVALD: Briljantne. ROLAND: Ma ei ole saanud rahulikult asja üle mõelda. OSVALD: Tulemus oleks sama. Sinu äsjase esinemise põhjal võin arvata, et sinu varandus on üsna pea mitmekordne. Mul on sinu üle hea meel. Muidu jääks mu süda väga valutama. (Osvald ajab nagu kogemata ahjuroobi maha.) ROLAND: Ma ei suuda millestki aru saada. Mis siis nüüd on? Ja kes ma olen? Ja kuidas me... (Osvald saadab terava pilgu.) OSVALD: See kõik võtab aega. Aga varsti hakkab väga hea. Paari nädala pärast ROLAND: Ja mida ma emale-isale ütlen? OSVALD: Proovi vaiksemalt mõelda, kuuled, tagatoas ärkas keegi üles. Huvitav kes seal on? Mis sa arvad? ROLAND: Ei oska arvata. 7. stseen 25

Kultuur-Kunst → Kultuur
41 allalaadimist
Mats Traadi-Harala elulood-Uurimistöö
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

elada; ei teinud vahet huumori ja mõnituse vahel; Lugu: Vana mees jäi uuema aja elu hammasrataste vahele. Tema arust pidi teeninduspunktis ja ametiasutuses ära unustama, et juhuslikult inimene ollakse. Ennast tuli teha võimalikult väikseks ja alandlikuks. Ta ei suutnud vahet teha, mis oli huumor, mis mõnitus. See kõik muutis meele väga kurvaks. Ta ei saanud muule mõeldagi. Cornelius ei julgenud viimaks poodigi minna, oli mitu päeva söömata ja vabises oma asemel hirmust. Ta võttis ahjuroobi enda ligi, et ennast kallaletungi korral kaitsta. Röövlid tulid kulda otsima ning saatsid ta tema enese roobiga teise ilma. Surmapõhjus: Röövlid tulid kulda otsima ja lõid ta roobiga surnuks. 4.103. Aimi Vahemets Sünnikoht: Harala Olemus: julm oma võõraspoja suhtes; tahtis tähelepanu; 37 Lugu: Aimi läks mehele ning hakkas võõrapoega kasvatama. See muutis tal meele kurjaks, ta ei sallinud mehe last

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun